MINEVIKUHETK | 13. juuni: USAs keelati laste saatmine postipakkides

1913. aasta alguses alustas USA postiteenistus pakikandmise üleriigilist teenust. Saata tohtis pea kõike, mis polnud ohtlik ega vigastanud muud posti. Uus teenus läks suure hooga käima – ainuüksi esimesel nädalal saadeti ligi kaks miljonit pakki. Kõik toimetati odavalt kohale: St. Louise krematoorium saatis Illinois'i perele matmiseks kadunukese tuha ning St. Paulis elav ema saatis Indianas töötavale pojale võileibu. 

Peagi tekkisid ameeriklaste hulgas veelgi veidramad soovid. Postiametisse laekusid küsimused, millised on regulatsioonid ning millist pakendit peab kasutama, kui on soov saata postipakiga väikelast. Selgus, et saata võib pakki, mis kaalub vähem kui 11 naela (5 kg). 31. jaanuaril saadeti Bataviast Ohiost teele veidi alla viie kilogrammi kaaluv beebipoiss, kes jõudis ohutult miili kaugusel elava vanaema juurde. Postimaks oli vaid 15 senti ning laps oli kindlustatud 50 dollarile. Sarnaselt toimetasid postiljonid sihtkohta nii mõnegi pisipõnni, sest teenuse hind oli odavam kui näiteks rongipilet.

13. juunil 1920. aastal said ameeriklased Washington Heraldi esiküljelt lugeda, et enam ei saa postipakina lapsi ega ohtlikke loomi saata. USA postiteenistus oli viimaks selgusele jõudnud, et väikelapsi ei saa liigitada ohutute loomakeste alla ning nende saatmine peab lõppema. Avalduses seisis: „Mitte mingil juhul ei saa lapsi klassifitseerida ohutute elavate loomadena, kes ei vaja toitu ega vett“.