MINEVIKUHETK | 10. juuni: ristisõtta suundunud Saksa-Rooma keiser uppus jõkke (3)

Friedrich Barbarossa pärines Saksa Hohenstaufenite dünastiast. 1147. aastal sai ta Švaabimaa hertsogiks ning läks teise ristisõtta. Kui ta pühalt maalt naasis, sai ta Saksa kuninga Konradi üheks olulisemaks lähikondlaseks, kes nimetas enne surma Friedrichi oma troonipärijaks. Barbarossa pidi võitlema Saksa hertsog Heinrich Lõvi ambitsioonide vastu, ent need pinged suudeti algselt maandada. Paavst Hadrianus IV kroonis Saksa kuninga 1155. aastal ka Saksa-Rooma keisriks.

Friedrich Barbarossa jäi ajalukku eduka ning võimeka juhina. Tema valitsusaega võib nimetada ka Saksa-Rooma keisrivõimu kuldajaks. Barbarossa suutis endale kuuluvatel aladel kehtestada korra ning stabiilsuse. Tema keisriaega jäid iseloomustama sõjakäigud Itaaliasse, mille kaudu soovis ta keisririiki laiendada. 1170. ja 1180. aastatel hakkas Barbarossat taas kimbutama ka Heinrich Lõvi, mis viis 1180ndate alguses kodusõjani, millest väljus võitjana Friedrich.

1187. aasta paavst Gregorius VIII bullaga kutsuti katoliiklased taas ristisõtta. Tema järglane Clemens III värbas kolmandasse ristisõtta valitsejaid – paavsti kutsele vastas ka Friedrich Barbarossa, kes oli sel ajal juba üsna eakas. Mehe vanus oli tublisti üle 60 aasta. Läbi Bütsantsi liikudes tekkis Saksa-Rooma keisril konflikt sealse keisri Isaakios II-ga. Barbarossa vallutas selle peale Bütsantsi linna Adrianoopoli.

Kuulduste kohaselt pelgas saratseenide juht Saladin ristivägede liidrite seast just Barbarossat. Saladini õnneks Saksa-Rooma keiser pühale maale ei jõudnudki – enne Jeruusalemma jõudmist juhtus keisriga õnnetus. Ta uppus 10. juunil 1190. aastal kiireloomulisse ja külma Salephi jõkke. Selle traagilise sündmusega on liikvel erinevaid versioone: ühed allikad mainivad, et eakas keiser kukkus jõge ületades hobuselt kiire vooluga jõkke, teised väidavad, et ta pesi end jäises vees ning sai külmašoki. Igatahes pööras seepeale juhi surmaga moraali kaotanud sõjavägi suures osas ringi ning naasis koju.