MINEVIKUHETK | 8. juuni: viikingid rüüstasid Lindisfarne’i kloostrit (1)

Viikingite esimene väiksem retk Lindisfarne'i suunal toimus juba 789. aastal. Kolm laevatäit põhjalasi oli maabunud Wessexi rannikul ning tapnud kuninga käskjala, kes oli saadetud põhja sõdalasi lääne anglosakside õukonda toimetama. Rüüsteretk 634. aastal rajatud Püha Cuthberti kloostrile oli aga täielikult erinev, sest rünnati Northumbria kuningriigi usulist keskpunkti – kohta, kus kristlus riigis alguse sai ning kuhu olid maetud mõjuka pühaku Cuthberti säilmed.

Viikingite 793. aasta rüüsteretk Lindisfarne'i jahmatas täielikult kristlikku läänemaailma. Viikingitele oli sama suureks üllatuseks jõuka kogukonna niivõrd nõrk vastupanu. Kui inglased olid paikseks jäänud ei pööranud nad enam merele nii palju tähelepanu ega osanud kallaletungi oodata. Paljud kloostrid olid ehitatud saarekestele, poolsaartele ning jõesuudmetesse. Isoleeritud kogukonnad tundsid end Britannia keskpaiga poliitikast vähem mõjutatuna. 

Karl Suure õukonnas elanud õpetlane Alcuin kirjeldas rünnakut nii: „Mitte kunagi varem pole Britannias nähtud sellist terrorit, mille käes me nüüd paganate rassi tõttu kannatasime ... Metslased valasid pühakute verd altarile ning trampisid jumala templis jalgadega nende surnukehade peal, otsekui oleksid nad sõnnik tänaval.“ Sageli on Lindisfarne'i Püha Cuthberti kloostri rüüsteretke peetud viikingiaja alguseks.