AJALOO VÕIKAMAD MÕRTSUKAD | Hobusekaupmees Vassili Komarov tappis heauskseid kliente (2)

Komarov, kelle sünninimi oli Vassili Terentevitš Petrov, nägi ilmavalgust 1871. aastal Vene keisririigis Vitebski kubermangus. Tema suur pere oli vaene ning äärmiselt alkoholilembeline. Ka Komarov alustas noorena joomist. Ta teenis neli aastat Vene sõjaväes ning osales Vene-Jaapani sõjas. Kaug-Idas suutis mees endale tillukese varanduse koguda, ent raiskas selle peagi ära. See viis olukorrani, kus Komarov üritas sõjaladu röövida, ent ta tabati teolt ning saadeti aastaks vanglasse.

Vabanedes kolis mees Riiga, kus ta võttis poolakast lese Sofia endale teiseks naiseks (mehe esimene abikaasa suri koolerasse). Alkoholi küüsis vaevlev Komarov näitas pere suhtes tihti üles vägivalda. Kui sakslased 1915. aastal baltikumi tungisid, kolis Komarov perega Volga äärde. Enamlaste revolutsiooni ajal otsustas mees liituda punaarmeega, kus ta tõusis polgu komandöriks. Komarov langes peagi valgete armee ülemjuhi kindral Anton Denikini vägede kätte vangi, ent tal õnnestus põgeneda. Kartes revolutsioonilise sõjakohtu otsust, vahetas ta nime ning kolis Moskvasse. Seal hakkas ta tegutsema hobuseäriga ning jätkas ka varastamist.

Kui 1921. aastal lubati tegelema hakata eraettevõtlusega, alustas „Moskva Hunt“ mõrvamist. Kõik tapmised toimusid sama taktika järgi: Komarov tutvus kliendiga, kes soovis hobust osta. Seejärel tõi salakaval mees kliendi koos endaga koju ning serveeris talle viina. Kui hobuseostja oli veidi joonud, tappis Komarov ta haamriga või lõikas kõri läbi. Kottidesse pakitud laibad viskas mõrtsukas kas Moskva jõkke või vaesemate linnaosade prügi hulka. Peagi sai Komarovi tegevusele jälile tema naine Sofia, kes liitus mehega tolle koletutes kuritöödes.

Politsei märkas samuti Moskva ümbruses levivat mõrvalainet, mis viis kaheaastase operatsioonini. Nad avastasid, et laipu leiti prügi hulgast iga kord kas neljapäeval või siis laupäeval. Pealtnäha ideaalset pereisa Vassili Komarovi ei osanud alguses keegi kahtlustada. Kuid turul hakati märkama, et mees tuli hobuseid müüma igal kolmapäeval ja reedel – täpselt päev enne, kui uus laip avastati. Paljudel kordadel tuli ta turule ilma hobuseta ning pea alati lahkus koos kliendiga.

1923. aastal tuli politsei Komarovi maja läbi otsima – illegaalse alkoholi omamise tõttu. Otsingu käigus avastati tallist heinte seest mehe viimase ohvri laip. Komarov hüppas aknast välja ning suutis põgeneda, kuid ta tabati peagi Moskva oblastist. Ülekuulamise käigus tunnistas mees üles, et on „Moskva hunt“. Oma mäletamist mööda tappis ta 33 inimest, kes olid tahtnud tema hobuseid osta. Ametlikult suudeti teda seostada 29 mõrvaga. Tegude motiivina tõi ta välja röövimise, ent ohvritelt saadud summad olid kesised. Ta mainis ka ära, et „mõrvamine on jube lihtne töö“.

Arreteeriti ka Sofia, kelle kaasosaluses õigusemõistjad mingit kahtlust ei näinud. Ta pidi ju ometigi teadma, millega tema mees mitu aastat tegeles. Komarov üritas vanglas endalt kolm korda elu võtta, ent edutult. Paarile määrati surmanuhtlus ning nad lasti Moskvas 18. juunil 1923. aastal maha.