Maailm

MINEVIKUHETK | 7. juuni: Taani sai Stensby lepinguga tagasi Põhja-Eesti alad  (5)

Ohtuleht.ee, 7. juuni 2019, 10:15
Taani kuningas Valdemar II.Foto: borötter.se
7. juunil 1238. aastal sõlmiti Taanis Sjællandi saarel Liivi ordumeister Hermann Balke ja Taani kuninga Valdemar II vahel kokkulepe, mis lõpetas Põhja- ja Kesk-Eesti kuuluvuse pärast tekkinud konflikti.

Konflikt tekkis juba 1220. aastal, kui piiskop Albert ja Mõõgavendade ordu taganesid Valdemar II-le antud lubadusest loovutada suur osa Eesti aladest Taanile. Valdemarile anti vaid Revala maakond ning veel vallutamata Saaremaa. Aasta jooksul sai ta aga oma kontrolli alla ka Viru-, Järva-, Harju- ja Läänemaa. Läbirääkimistel orduga loobus Taani lõuna poole tungimast. Põhja-Eesti pärast ihusid piiskop ja ordu siiski veel hammast. Järgneva seitsme aasta jooksul nõrgenes Taani positsioon Läänemere piirkonnas ning 1227. aasta suveks vallutas ordu kogu Põhja-Eesti.

Samal teemal

Ka paavst, kelle legaat Modena Wilhelm oli 1225. aastal Põhja-Eesti alad korraks oma valdusesse võtnud, soovis oma mõjuala Eestimaal taastada. Uuel legaadil Alna Balduinil see ei õnnestunud, seega otsustas paavst, et ordu peab vallutatud alad Taanile tagastama ning kahjud hüvitama. Sellega nõustus Mõõgavendade ordu koha üle võtnud Liivi ordu. Lõpuks ei jäänud reaalse sõjalise jõuta paavstile tükikestki Eestimaast.

7. juunil Stensby linnas sõlmitud lepinguga loovutas ordu Revala, Harjumaa ja Virumaa Taanile. Ordule jäi Järvamaa, lubadusel, et nad ei ehita sinna ühtegi kindlust (seda lubadust ordu peagi rikkus). Taani pretendeeris ka Lääne- ja Saaremaale ning Kesk-Eesti väikemaakondadele, ent neid kuningal saada ei õnnestunud. Lepinguga lubati ka üksteist mitte rünnata. Kuigi Põhja-Eesti tagastati Taani kuningale, jäid väljajagatud läänimaad endiselt ordu vasallidele.

REKLAAM JA KUULUTUSED

reklaam@ohtulehtkirjastus.ee