Kuidas Itaalia aardekütt 200 aasta eest vaarao Seti I haua leidis

Aardekütt Giovanni Belzoni suutis vaevu oma õnne uskuda. Tol 1817. aasta oktoobrikuu mälestusväärsel reedeõhtul sattus ta Egiptuses Kuningate orus ühele peidetud sissepääsuavale. Itaallane andis oma töölis­tele korralduse kõrbeliiv eemale kaevata ning järgmise päeva lõunaks olid nad paljastanud kaljuseinas asuva portaali.

Tõsi küll, selle sissepääs oli kruusa ja liiva täis. Kui töölised olid veelgi kaevanud, võis Belzoni kõige väiksemat kasvu tööline Yanni sellest lõpuks läbi roomata. Kui Yanni oma retkelt pimedusse naasis, rääkis ta koridoridest, mis olevat täis seinamaalinguid.

Belzoni kärsitus kasvas. Niipea kui sissepääs sai täiesti vabaks, sisenes ta käiku ja nägi imeliselt kaunistatud seinu. Kui ta oli seejärel kaht treppi ja üht allapoole suunatud käiku mööda veidi laskunud, peatas itaallase sügav kuristik. Samas aga silmas ta köit, mis rippus välja ühest august kõrgemal kaljuseinal.

Pühapäeva hommikul pöördus tema meeskond tagasi kahe raudtalaga, mille nad asetasid üle sügaviku. Belzoni ületas selle, ronis köie juurde ja roomas läbi uue avause. Seejärel tõstis ta kaasavõetud tõrviku pea kohale.

Belzoni leidis end kaunistatud seintega värvikirevast kambrist. Ruum oli koridoride kaudu ühendatud veel rohkemate kambritega ja itaalia arheoloog sammus sügavamale pimedusse.

Ühes sisekambris peatus Belzoni pärani avatud alabastersarkofaagi ees. Kaant ei olnud ja aardekütil polnud aimu, kes oli suurejoonelises kirstus lebanud. Üks asi oli ometigi selge – haud pidi olema kuulunud võimsale vaaraole.

Loe Imelise Ajaloo mainumbrist lähemalt vaaraost, kes andis Egiptusele uue hingamise.