MINEVIKUHETK | 3. juuni: usurpaator Julius Nepotianus kuulutas end Rooma keisriks

350. aasta jaanuaris algas ülestõus Rooma läänelasid valitsenud keiser Constansi vastu, mida juhtis väejuht Flavius Magnentius. Armee polnud keisri tegevusega rahul ning innustas Galliast pärit Magnentiust ohje haarama. Kui Constans oma vägedest eemal Püreneedes jahti pidas, kasutasid Magnentiuse väed võimalust ning tapsid keisri. Väejuht kogus kiirelt liitlasi, sest ta oli tolerantne nii kristlaste kui ka vanausuliste vastu. 

Kui Constans oli surnud, kuulutas end Roomas 3. juunil 350. aastal keisriks Constantinuste suguvõsast pärinev Julius Nepotianus. Tema ema Eutropia oli kümnendeid varem valitsenud Constantinus Suure poolõde, kelle esivanemad olid samuti nimekad roomlased. Kui Nepotianus pärast Magnentiuse mässu koos gladiaatorite väega Rooma sisenes ja end keisriks nimetas, lõi ta linnast esmalt minema Magnentiuse toetaja linnaprefekt Titianuse.

Ei läinud kaua aega, et Magnentius oma sõjaväega Rooma alla jõuaks. Nepotianus, kes oli valitsenud pelgalt 28 päeva, tapeti 30. juunil tekkinud kokkupõrkes. Tema pea pandi oda otsa ning seda näidati kogu linnale. Järgnevate päevade jooksul määrati suurem osa Nepotianuse toetajatest surma, kaasa arvatud ka tema ema.