Põhjakorpuse alampolkovnik Stanislaw Bulak-Balahhovitš (vasakul) vestlemas Eesti vägede ülemjuhataja Johan Laidoneriga.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
29. mai 2019, 19:12

Kõigile üllatuseks vallutasid Eesti väed 1919. aastal Pihkva (1)

Eesti väeosadel õnnestus 1919. aasta maikuus endalegi üllatuseks vallutada Pihkva linn. Sellele eelnes eesti punaväelaste massiline ületulek, mille korraldas avantüristiloomusega diviisikomandör.

Iidse Vene linna langemine Eesti väeosade kätte oli kahtlemata hämmastav saavutus nii Eestile endale, Punaarmeele kui ka kõrvaltvaatajaile. 28. mail pidas Soomusrongide divisjon linnas võiduparaadi ning selle võttis vastu kohale saabunud ülemjuhataja Laidoner.

26. mail kordas Laidoner käsku tulevase riigipiiri joonel kindlustumiseks ja andis korralduse Pihkva üleandmiseks vene valgetele, et kiiresti hajutada viimaste muret, nagu kavatseksid eestlased Pihkvasse jäädagi. Tegelikult võinuks Eesti väeosad vaenlase üldise demoraliseerumise tõttu Pihkvast kaugele edasigi tungida, kuid see ei olnud sõdurite hulgas populaarne mõte. Pealegi pidid Laidoneri kava järgi Venemaal sõdima vene valged.

Paraku oli 29. mail vene valgete Põhjakorpuse nimel Pihkvat üle võtma saabunud alampolkovnik Stanislaw Bulak-Balahhovitši väesalk liiga väike ja nõrk. Bulak-Balahhovitš palus Laidonerilt, et see jätaks osa Eesti väge Pihkvasse abiks. Ülemjuhataja nõustus, rõhutades, et Pihkvat ei tohi „mingil tingimusel enamlastele tagasi anda“. Soomusrongide divisjoni väeosad asusid kaares ümber Pihkva kaitsele.

Loe Pihkva vallutamisest lähemalt maikuu Imelisest Ajaloost!