MINEVIKUHETK | 29. mai: esimesed alpinistid vallutasid Mount Everesti tipu (1)

1850. aastatel määrati kindlaks, et Mount Everest on maailma kõrgeim mägi. Tollal ei usutud, et keegi kunagi selle tippu jõuab. 100 aastat hiljem tõestasid kaks meest vastupidist. 1953. aasta ekspeditsioon oli üheksas katse vallutada Mount Everesti tippu. Varem polnud keegi sellega hakkama saanud. Briti Everesti ekspeditsiooni juhiks määrati kolonel John Hunt, mis tekitas mägironijate tiimi hulgas algselt pahameelt. Retke rahastajad lootsid, et Hunti sõjaline juhtimisoskus ja mägironija taust toob edu. Hunti meeldiv iseloom vaigistas peagi kõik tema kriitikud.

Alpinistide rühm lahkus Inglismaalt Nepaali suunas 12. veebruaril 1953. Kathmandust suundus esimene rühm Mount Everesti suunas 10. märtsil, teine rühm päev hiljem. Hunt plaanis, et tippu ründavad kolm kahemehelist tiimi. Viimasest laagrist suundusid 26. mail esimesena tipu poole Tom Bourdillon ja Charles Evans. Neil tekkisid hapnikuprobleemid ja väsimus ning nad pidid 100 meetrit enne sihtpunkti tagasi pöörduma. 

Teine rühm koosnes Uus-Meremaa mägironijast Edmund Hillaryst ja Nepaali alpinistist Tenzing Norgayst. Norgay oli aasta varem koos Šveitsi ekspeditsiooniga jõudnud tipule seni kõige lähemale. Teine tiim oli edukas – 29. mail kell 11.30 jõudis alpinistide paar Džomolungma tippu. Enne laskumist tegid õnnelikud mehed maailma kõrgemas punktis fotosid ning matsid lume alla mõned kommid ning väikese puidust risti.

Uudis mäe vallutamisest jõudis Inglismaale 2. juunil. Kokkusattumise tahtel toimus samal päeval Londonis ka kuninganna Elizabeth II kroonimine. Enne kui edukas meeskond tagasi Kathmandusse jõudis, olid nii Hillary kui ka Hunt Suurbritannias rüütliks kuulutatud. Norgay sai kodumaal 10 000 ruupiat. Kõik kolm teenisid ka George'i ordeni ning said üle maailma kuulsaks.