Maailm

MINEVIKUHETK | 27. mai: Peeter I alustas Peterburi linna rajamist 

Ohtuleht.ee, 27. mai 2020 07:15
Peeter I unistas Läänemere kaldale linna rajamisest. Alexandre Benois' 1916. aasta maal.Foto: Wikimedia Commons
27. mail 1703. aastal alustas Vene tsaar Peeter I Peterburi linna ehitamist, mis sai tema tulevaseks pealinnaks.

Legendi kohaselt oli Peeter läinud sellel kuupäeval koos saatjaskonnaga Jänesesaarele, haaranud labida ning kaevanud maast välja kaks rida mättaid. Seejärel asetanud need saare keskele ning käskinud ehitustöödega alustada. 

Samal teemal

Esimeseks rajatiseks oli Peeter-Pauli kindlus, sest käimas oli siiski Põhjasõda ning kaitseehitis oli ainumõistlik valik. Kindlus rajati esmalt puidust ja mullast, kuid juba 1706. aastal alustati kiviehitise rajamisega. Kuna Peterburi rajati soisele alale, pidi seda kõigepealt kraavidega kuivendama. Tõsteti ka pinnast – igaüks, kes Peterburi saabus, pidi kaasa võtma kive või palke. Enamjaolt tegid kogu töö ära Rootsi sõjavangid või talupojad. Väidetakse, et linna rajamisel suri kuni 40 000 inimest.

Peeter kavatses linna keskpunktiks teha Vassili saare, ent see oli raskesti ligipääsetav – keskmeks kujunes hoopis Peeter-Pauli kindluse vastaskaldale rajatav Admiraliteedihoone.

Nime andis Peeter I linnale oma kaitsepühaku apostel Peetruse hollandikeelse nimevariandi järgi – Sankt Pieter Burch. Algselt kandis seda nime Peeter-Pauli kindlus, ent hiljem läks see üle linnale. Pärast Peeter I surma kinnistus linnale venepärane nimi Sankt Peterburg. 1914. aastal nimetati linn Petrogradiks ning kümme aastat hiljem, pärast Vladimir Lenini surma, Leningradiks.

Samal teemal

26.04.2020
MINEVIKUHETK | 26. mai: Iiri mässulised said Tara mäel brittidelt lüüa
25.04.2020
MINEVIKUHETK | 25. mai: Wormsi edikt kuulutas Martin Lutheri ketseriks
24.04.2020
MINEVIKUHETK | 24. mai: Saksa sõjalaev Bismarck uputas brittide suure lahinguristleja
23.04.2020
MINEVIKUHETK | 23. mai: Texase politseinikud tapsid Bonnie ja Clyde'i