MINEVIKUHETK | 25. mai: Wormsi edikt kuulutas Martin Lutheri ketseriks (2)

Võitlus teoloog Martin Lutheri ja Rooma katoliku kiriku vahel oli pingeline. Probleemid kahe leeri vahel ulatusid sügavale ning olid nii poliitilised kui ka teoloogilised. Poliitilises mõistes oli Luther vaidlustanud Rooma paavsti absoluutset võimu kiriku üle – reformaatori meelest oli näiteks indulgentside müük täielikult vale. Teoloogilises mõistes, sai Lutheri arvates lunastuse vaid läbi usu, mitte läbi kiriku õiguslike mehhanismide. Ta oli ka selle poolt, et kõik kiriku doktriinid ja dogmad peaksid alluma vaid pühakirja õpetustele.

Et paavsti ja katoliku kiriku võimu kaitsta, veensid kirikutegelased Saksa-Rooma keiser Karl V-t, et Luther on oht, millega tuleb tegeleda. Nad soovisid, et keiser annaks reformaatori tegevusele keisririigi poolt ametlikult hukkamõistu.  Kuigi keiser oli tõsiusklik katoliiklane, polnud tal paavstiga kõige soojemad suhted.

Pärast Wormsi riigipäeva, kus Luther keeldus oma vaadetest taganemast, andis Saksa-Rooma valitseja 25. mail 1521. Wormsi linnas välja määruse, millega kulmineerus Lutheri ja katoliku kiriku heitlus reformide üle. Teoloog pandi riigivande alla ja kuulutati lindpriiks.

Kuigi Wormsi edikt oli Lutheri suunas karm, oli Karl V liigselt muude poliitiliste ja sõjaliste olukordadega hõivatud, et ta ei suutnud selle täitmist tagada. Algselt veetis Luther mõned aastad Wartburgi lossis eksiilis ja tõlkis piiblit saksa keelde. Lõpuks sai ta aga taas avalikkuse ette tulla ning jätkata tööd protestantliku reformatsiooni heaks.