MINEVIKUHETK | 24. mai: Saksa sõjalaev Bismarck uputas brittide suure lahinguristleja (2)

HMS Hood oli viimane lahinguristleja, mis oli ehitatud Suurbritannia kuningliku mereväe jaoks. Sinna arvati ta 1920. aastal. Kuna ristlejatel oli üldiselt ebapiisav soomus, lisati viimasele neist tugevdusi ning täiendati selle kaitsevõimet. Kõigi uuendustega sai HMS Hoodist 18 aastaks maailma suurim sõjalaev. 1939. aastal määras Briti merevägi HMS Hoodi Home Fleeti lahingulaevade eskadroni patrull-laevaks.

23. mail 1941. aastal patrullisid Taani väinas kaks Briti raskeristlejat – HMS Suffolk ja HMS Norfolk. Sama päeva õhtul märgati kahte Saksa sõjalaeva – lahingulaev Bismarcki ja raskeristlejat Prinz Eugenit. Bismarck avas Norfolki pihta tule, ent kiirel alusel õnnestus põgeneda. Briti laevad saatsid teate sakslaste aluste kohta Home Fleeti juhatajale John Toveyle, kelle laevastik oli aga sündmuspaigast liiga kaugel. Saksa laevade vastu saadeti lähedalasuvad HMS Hood ja HMS Prince of Wales. 

24. mai varahommikul avati tuli. Saksa laevad suunasid tule HMS Hoodi suunas, mis sai lühikese ajaga mitu tabamust, mis tekitasid lahinguristlejas tulekahju. Inglaste lipulaeva juhtinud admiral Lancelot Holland soovis suurendada distantsi tema aluse ning Saksa laevade vahel. Õnnetuseks sai HMS Hood pihta Bismarcki järjekordse kogulasuga, mis tabas sel korral arvatavasti laskemoonakeldrit, sest taeva poole lendas tohutu tulesammas. 

Brittide suurim ja kuulsaim sõjalaev uppus vaid mõne minutiga. HMS Prince of Wales sai samuti kahjustada ning pidi taanduma. HMS Hoodi rohkem kui 1400 meeskonnaliikmest pääses vaid kolm. See traagiline juhtum suunas Suurbritannia viha Bismarcki suunas, mida saadeti jälitama üle 50 briti laeva. juba 26. mail sai Bismarck kokkupõrkes Briti mereväega niivõrd kannatada, et kaotas manööverdamisvõime. 27. mail vajus suur sakslaste lahingulaev põhja, viies märga hauda ligi 2200 meeskonnaliiget.