MINEVIKUHETK | 22. mai: Itaalia ja Saksamaa sõlmisid Teraspakti (1)

Algselt kavandati, et paktiga luuakse kolmepoolne sõjaline liit: Itaalia, Jaapani ja Saksamaa vahel. Jaapan soovis, et leping sõlmitaks eelkõige Nõukogude Liidu vastu, kui Itaalia ja Saksamaa tahtsid, et põhirõhk läheks Suurbritannia ja Prantsusmaa suunas. Selle ebakõla tõttu jäi Jaapan paktist välja.

22. mail kirjutasid Berliinis paktile alla Natsi-Saksamaa ja fašistliku Itaalia välisministrid Galeazzo Ciano ja Joachim von Ribbentrop. Leping koosnes kahest osast: esimeses sektsioonis oli deklaratsioon jätkuvale usaldusele ja koostööle riikide vahel. Teine, ehk „salajane lisaprotokoll“, mida algselt ei avalikustatud, julgustas Saksamaad ja Itaaliat sõja- ja majanduspoliitikat ühendama.

Pakt kinnitas, et kumbki riik ei tohi teise loata vastasriikidega rahu sõlmida. Leping tugines sellel, et sõda ei alga vähemalt kolme aasta jooksul. Kui Hitleri juhitud Saksamaa aga ligi kolm kuud hiljem Poola vastu välksõda alustas, polnud Itaalia veel militaartegevuseks valmis ning oli keerulises seisus, et paktis anutud lubadusi täita. Riik liitus sõjaga alles 1940. aasta juulis, kui Mussolini väed tungisid sisse Lõuna-Prantsusmaale.

Pakt pidi kestma kümme aastat, ent see lagunes tunduvalt varem. Kui 1943. aasta juulis Liitlasväed Sitsiilia vallutasid, kukutati Benito Mussolini Fašistliku Suure Nõukogu liikmete poolt. Uus Itaalia valitsus sõlmis sama aasta septembris Liitlastega relvarahu, mis lõpetas Itaalia osaluse Teraspaktis.