Korsikalt pärit Napoleon oli terava mõistusega haritud mees, kes sai tänu suurele töövõimele ja auahnusele Prantsusmaa keisriks. Riigi etteotsa sai ta juba 1799. aasta 11. novembril, kui ta koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyes'iga riigi konsuliks valiti. Sama aasta 25. detsembrist alates oli ta kuni keisriks kuulutamiseni esimene konsul.
18. mail otsustas Prantsuse senat anda Napoleon Bonaparte'ile Prantsuse esimese keisririigi keisri tiitli. Selle otsuse ratifitseeris samal päeval ka rahvahääletus. Kuigi ta krooniti pidustuste käigus keisriks alles detsembris, kandis ta 18. mai õhtul juba keisri tiitlit. Napoleoni võimuaega iseloomustas lakkamatu sõjategevus Euroopas, mida teatakse Napoleoni sõdade nime all. Selle käigus alistas Prantsusmaa suure osa Euroopast
Lüüasaamine Hispaania iseseisvussõjas ja hukatuslik sõjakäik Venemaal muutsid keisririiki aga tunduvalt nõrgemaks. 1813. aastal lõid Kuuenda koalitsiooni liitlasväed Prantsuse armee Saksamaalt välja ning tungisid ise Prantsusmaale. 11. aprillil 1814. aastal pidi Napoleon troonist loobuma. Ta suundus eksiili Elba saarele.
Kommentaarid