MINEVIKUHETK | 16. mai: Jeanne d’Arc kuulutati pühakuks

1412. aastal sündinud Jeanne d'Arc ehk Orléansi neitsi sai kuulsaks kangelastegudega Saja-aastase sõja käigus. Tema vanemad olid talupojad Prantsuse kuningale ustavas piirkonnas. Jeanne oli teatavasti juba noorena eriline. 13aastaselt oli talle end ilmutanud püha Katariina ning öelnud, et noor tütarlaps peab inglased Prantsusmaalt välja ajama ning troonipärija Reimsist Pariisi kroonimisele viima. Sama sõnumit kordasid hiljem ka püha Miikael ja püha Margareeta.

Pühakute väidetavat ülesannet polnud noorel neiul lihtne täita. Sõjaväe juhtkond ei võtnud teda jutule enne, kui neiu ennustus 1429. aasta Heeringate lahingu ning Orléansi loovutamise kohta täppi läks. Peagi juhatas Jeanne Saja-aastases sõjas edukalt mitmeid prantslaste väeüksuseid. Kui ta oli troonipärija Charles VII kroonimiseks Reimsi toimetanud, hülgas viimane Jeanne'i. 1430. aastal langes Jeanne burgundlaste kätte vangi. Seal pidi neiu inkvisitsioonile tõestama, et ta pole ketser. See ei õnnestunud, ning ta põletati 30. mail 1430 tuleriidal. 

Juba 1456. aastal taastati osaliselt naise maine ning temast sai n-ö „rahvapühak“. Lood Jeanne d'Arcist kui jumala poolt juhitud sõdurist, kes Prantsusmaa nimel inglaste vastu võitles, said rahva seas väga populaarseks. 1920. aastal kuulutas paavst Benedictus XV Jeanne'i pühakuks. See protsess ei kulgenud viperusteta – kaheldi neiu meelepuhtuses. Samuti toodi üheks vastuargumendiks, et naine oli juhtinud rünnakut Pariisile neitsi Maarja sünnipäeval. Tollane Prantsusmaa president Raymond Poincaré kinnitas, et Orléansi neitsi pühakuks kuulutamine aitab täita viimast etappi neiu missioonist – lähendada kunagised vaenlased Inglismaa ja Prantsusmaa.