MINEVIKUHETK | 14. mai: Leedu kooliõpilane Romas Kalanta süütas end protestimärgiks põlema (7)

Ohtuleht.ee

14. mail 1972. aastal süütas 19aastane leedukas Romas Kalanta end Kaunase kesklinnas põlema. Ta tegi seda protestiks Nõukogude okupatsiooni ja venestamise vastu.

„Mille nimel ma peaksin elama? Et süsteem mind aeglaselt ja armutult tapaks? Parem oleks ennast tappa... Siin ei saa kunagi olema vabadust. Isegi sõna „vabadus“ on keelatud.“ Selline oli noore Romas Kalanta arutlus enne traagilist enesesüütamist. Kalanta oli usklik noormees, kes soovis saada katoliku kiriku preestriks. Ta õppis õhtukoolis ning töötas mööblivabrikus. Siiski painas teda Leedus valitsev Nõukogude võim.

14. mail otsustas Kalanta protestimärgiks end avalikult põlema süüdata. Noormehe päevikust ilmnes, et teda olid juba mitu aastat enesetapumõtted piinanud. Kolmeliitrise bensiinikanistriga varustatuna, suundus Kalanta Kaunase kesklinna Vabaduse alleele. Ta valas end Kaunase Muusikateatri ees bensiiniga üle ning süütas end põlema, karjudes „Leedu vabaks!“ Kohavalik polnud juhuslik, sest 1940. aastal oli Leedu seim selles hoones Nõukogude võimu välja kuulutanud.

Peagi jõudis kohale kiirabi ning teadvusetu noormees viidi haiglasse. Seal tema elu aga päästa ei õnnestunud. Tal diagnoositi teise ja neljanda astme põletused kogu kehal. Ametlikult kinnitati Kalanta surmaajaks 15. mai 1972 kell 4.00 öösel. Ametivõimude jaoks oli Kalanta enesesüütamise näol tegu väga häiriva juhtumiga. Et vältida rahvakogunemisi, maeti Kalanta kavatsetust varem. Sellest hoolimata puhkesid rahutused.

Kalanta protestiaktsioon kutsus esile tollal suurima sõjajärgse rahutustelaine Leedus, kus osales tuhandeid inimesi. Tema eeskuju järgisid veel kümned inimesed – ainuüksi samal aastal süütas end põlema 13 leedukat. Nõukogude propagandaaparaat tegi kõike selleks, et kinnitada Kalanta kui vaimselt haige indiviidi kuvandit. Noormehe päevik ning lipik kirjaga „ süüdistage minu surmas vaid valitsevat režiimi“ avaldati KGB salaarhiividest alles 1990. aastal.