MINEVIKUHETK | 13. mai: Vatikanis korraldati atentaat paavst Johannes Paulus II-le

Johannes Paulus II sõitis 13. mai pärastlõunal Püha Peetruse väljakul rahva seas spetsiaalses autos ringi. 17.15 toimus tulistamine – türklasest Mehmet Ali Ağca lasi 9 mm brauningu poolautomaatsest püstolist paavsti poole kaks lasku. Ta tabas katoliku kiriku kõrgeimat vaimulikku kõhtu ja vasakusse kätte. Ağca klaasosaline pidi lõhkama ka pommid, ent seda ei juhtunud.

Paavst toimetati kiiresti Vatikani kompleksi ning sealt Gemelli haiglasse. Teel raviasutusse kaotas Johannes Paulus II teadvuse – kuigi kuulid polnud tabanud tähtsaid veresooni ega organeid, oli paavsti verekaotus ohtlikult suur. Talle teostati viis tundi kestnud operatsioon ning mehe elu õnnestus päästa. See ei jäänud aga sugugi viimaseks korraks, kui paavsti tappa üritati, kuid 1981. aasta 13. mai juhtum oli tõsisem kui järgnevad katsed.

Atentaadi korraldanud Ağca peeti sündmuskohal kinni. Mehe taskust leiti ka kiri, kus avaldusid tema teo motiivid. Seal oli kirjas, et ta „tappis“ paavsti protestiks Nõukogude Liidu ja Ameerika Ühendriikide imperialismi  ning El Salvadoris ja Afganistanis toimuva genotsiidi vastu. Ağca oli kuulunud Türgi sõjakasse ultranatsionalistlikku Hallide Huntide organisatsiooni. Ise seostas ta end vastuoluliselt mitmete erinevate salateenistustega. Talle mõisteti eluaegne vanglakaristus.

27. detsembril 1983. aastal kohtus paavst Johannes Paulus II teda tappa üritanud Ağcaga ning andestas talle. Püha isa palvel anti Ağcale 2000. aastal amnestia ning mees lubati tagasi Türki, kus ta veetis trellide taga veel kümme aastat. 2014. aasta detsembris saabus Mehmet Ali Ağca Vatikani, kus ta asetas valged roosid äsja pühakuks kuulutatud Johannes Paulus II hauale. Ta soovis ka kohtuda paavst Franciscusega, kuid seda ei lubatud.