Prantsuse sõdurid 1915. aastal Artois' regioonis.Foto: AKG Images/Scanpix
Maailm
9. mai 2020, 07:15

MINEVIKUHETK | 9. mai: läänerindel algas teine Artois’ lahing

9. mai 1915. aastal algas I maailmasõja läänerindel Saksa Keisririigi ja Antandi vägede vahel ohvriterohke teine Artois' lahing.

Saksa väed olid juba 1914. aastal hõivanud olulisemad pidepunktid Reimsist Amiensini, mis halvas kommunikatsiooni Pariisi ja Põhja-Prantsusmaal asuvate Antandi vägede vahel. 1915. aastaks olid mõlemad pooled tõmbunud kaitsesse ning pidasid positsioonisõda. Antandi väed otsustasid kevadel pealetungile asuda. 3. mail hakati valmistuma rünnakuks Lorette-Vimy sektorile.

Britid ründasid 9. mai hommikul Aubers' kõrgendikku – pealetung osutus aga täielikuks katastroofiks. Kindral Haigi plaani kuulus suurtükkide turmtuli, kuid kõik reservväed olid saadetud põhja, kus kestis veel Ypres'i lahing. Sakslased olid Neuve Chapelle's oma liine tugevdanud ning brittide olemasolev suurtükivägi polnud kaugeltki piisav, et Saksa vägedele suuremaid probleeme tekitada. Briti rünnakurühmad tungisid kõrgendikule, kus neid tabas Saksa kuulipildujate tuli. Mingit progressi ei saavutatud ning kindral Haig lõpetas pealetungi. Britid kaotasid ebaõnnestunud 9. mai rünnakus ligi 11 000 sõdurit.

Ka prantslased, kelle väejuht oli kindral d'Urbal, asusid pealetungile. 9. mail kell 10 hommikul ründas kindral Pétain oma 33. armeekorpusega Saksa kuuekilomeetrist rindeosa. Vaid mõne tunniga suudeti sakslaste kaevikud vallutada ning Vimy kõrgendikule kolm kilomeetrit lähemale jõuda. Prantslased polnud võimelised ootamatult edukat tormijooksu ära kasutama. Nende reservväed olid liiga kaugel ega suutnud õigeks ajaks eesliinile jõuda. Ka liitlaste suurtükivägi oli kaugel, olles võimetu 33. armeekorpuse sõduritele kattetuld andma. Sakslased suutsid peagi taasorganiseeruda ning omakorda vasturünnakule asuda. Päeva lõpuks olid prantslased kõrgendikult tagasi tõrjutud.

Järgnevate nädalate jooksul pidasid vaenupooled kaevikutes kurnamissõda, mis sobis just Saksa vägedele. Teine Artois' lahing ei täitnud loodetud eesmärki. Lahingutegevuses hukkus Antandi poolt ligi 130 000 sõdurit (kellest umbes 100 000 olid prantslased). Saksa Keisririigi kaotused ulatusid 73 000-ni. Vimy kõrgendik jäi sakslaste kätte 1917. aastani, kuni Kanada väed selle vallutasid.