Eesti NSV kõrgeim riigivõimuorgan oli Nõukogude okupatsioonist saati Eesti NSV Ülemnõukogu. 18. märtsil 1990. aastal toimusid 12. koosseisu valimised, mis olid eelmistest mitmel viisil erinevad – eelkõige olid need okupatsiooniaegse Eesti esimesed demokraatlikud valimised. Tegemist oli ka isikuvalimistega. Valitud Ülemnõukogus, mis alustas tööd 29. märtsil, oli ülekaal iseseisvusmeelsete jõudude käes. Presiidiumi esimeheks valiti Arnold Rüütel ning Ülemnõukogu juhatajaks Ülo Nugis.
Kohe hakkas uus Eesti NSV Ülemnõukogu koosseis tegelema riikliku staatuse muutmisega – kuulutati välja üleminekuperiood Eesti Vabariigi taastamiseks. 8. mail tunnistas Ülemnõukogu kehtetuks Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi nimetuse, muutes selle taaskord Eesti Vabariigiks. Ka muud riiklikud institutsioonid kaotasid nimest „Nõukogude Sotsialistliku“ täiendi. Kõrgeim riigivõimuorgan oli nüüd Eesti Vabariigi Ülemnõukogu.
8. mail vastu võetud seadus „Eesti sümboolikast“ lõpetas ka Eesti NSV lipu, vapi ja hümni kasutamise riiklike sümbolitena. Eesti riigikeeleks määrati Eesti keel ning riigivärvideks sinine, must ja valge. Rakendati ka paragrahv, et Eesti on iseseisev ja sõltumatu vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Siiski polnud Eesti veel nime muutmisega taasiseseisvunud – selleks pidid eestlased ootama veel rohkem kui aasta.
Kommentaarid