MINEVIKUHETK | 7. mai: natsid keelasid Leedu juutide getos sünnitamise (12)

Aastatel 1920-1938 oli Kovno ehk praegune Kaunas Leedu ajutine pealinn, sest Poola väed olid annekteerinud Vilniuse. Kovno oli ka suurim Leedu linn, kus elas ligikaudu 35 000-40 000 juuti. See oli kogu linnaelanike arvust umbes neljandik. Juudid tegelesid äritsemise, käsitöö ja kutsealadega. Kovnos asus rikkalik ja eripalgeline juudikogukonna kultuur. Nende hea elu sai lõpu 1940. aasta juunis, kui Nõukogude Liit okupeeris Leedu. Toimusid vahistamised, juutide organisatsioonid kadusid, ning paljudelt võeti nende vara. Ilmuma hakkas ka antisemitistlikku kirjandust, mis süüdistas juute Nõukogude okupatsioonis. Sadu juute pagendati Siberisse.

Saksa okupatsiooniga 24. juunil 1941 muutus Kovno juutide jaoks kõik veelgi hullemaks. Neid hakati tänavatel ründama ning parempoolsed aktivistid tapsid neist sadu. Peagi saadeti juute getodesse, kus neid hakati tuhandete kaupa hukkama. Kovnos asuv geto võimaldas Saksa sõjaväel kasutada sunnitööjõudu – eriti Aleksotase sõjaväebaasi ehitamiseks. 

7. mail 1942. aastal sätestas gestaapo ohvitser Ernst Shtiz, et kõik Kovno geto rasedad naised hukatakse, kui nad ei katkesta oma rasedust septembri keskpaigaks. Tüüpiline juudi pere nägi raseduses ja sünnituses rõõmu, uhkust ja õnne – nüüd võis see tuua hukatust kogu perele. Geto juutide usuline liider rabi Ephraim Oshry kinnitas, et naise elu päästmiseks on abort lubatud, eriti kui vastasel juhul ähvardas tervet pere surm. Samal ajal moodustas rühm naisi ka n-ö põrandaaluse liikumise, mis smugeldas lapsi getost välja. Et nad häält ei teeks pandi mõned lapsed uinutisüstiga magama. Neid toimetati üle getot ümbritseva aia ning jäeti Leedu lastekodude uste ette.

Vaid vähesed naised otsustasid siiski määrusele vastu hakata ning põranda alla minna. Seejärel tõid nad salaja lapsed ilmale. Enamjaolt võtsid sünnituse vastu treeninguga ämmaemandad – arstid kutsuti kohale vaid äärmisel juhul. Dr Aharon Peretzi sõnul, kes oli Kovno geto üks günekolooge, toimusid sünnitused sageli veidras kohas ning kohutavas konditsioonis. Sama oli ka abortidega, sest arstidel oli tööd palju, polnud sobivaid ruume ega ravimeid. Raseduste katkestamine ning ka vastsündinud laste tapmine muserdas muidugi ka arste, kes tundsid rusuvat süüd ning abitust.