MINEVIKUHETK | 6. mai: Põhja-Itaalia maavärinas hukkus ligi 1000 inimest

Esimene, nõrgem tõuge tabas Itaalia kirdeosa õhtul veidi enne kella üheksat. Rappumine kestis vähem kui pool minutit, ent oli piisavalt tugev, et epitsentrist 25 km kaugusel asuvas Udine linnas voolukatkestus toimuks. Selle tõuke magnituudiks hinnati 4,5. Vaid hetk hiljem toimus päeva tugevaim värin – see tabas Friuli piirkonda kohaliku aja järgi kell 21.00. Sel korral rappus maa kauem. Tegemist oli pinnalähedase värinaga, mis on inimeste jaoks kõige ohtlikum, sest sel juhul mõjutab vabanev energia inimasustusi kõige vahetumalt. Tõukeid tunti ka Veneetsias ning naaberriikides Austrias, Šveitsis ja Jugoslaavias. 

6. mai maavärinale järgnenud kuue kuu jooksul toimus ka ligi 500 nõrgemat järeltõuget. Tugevamad neist olid teise lainega asetleidnud värinad: 11. septembril magnituudiga 5,5 ja 15. septembril magnituudiga 6,0.

Eriti rängalt tabas õnnetus Gemona del Friuli linna, kus 1976. aasta lõpus elas ikka veel 15 000 kodu kaotanud inimest haagistreilerites, 1000 telkides ja 25 000 evakueerimiskeskustes. Itaalia kirdeosas asuvas Friuli piirkonnas sai kannatada 77 küla. 

1976. aasta katastroofid tekitasid tollal hinnanguliselt 4500 miljardi Itaalia liiri ulatuses kahju. Kokku hävis täielikult tuhandeid hooneid, kasutuskõlbmatuks muutus üle 43 000 elumaja. Hävis ka koole, tehaseid ja kirikuid, kaasa arvatud ajalooliseid arhitektuuri- ja kunstiväärtusi. Hinnanguliselt kaotasid 1976. aasta tõugetes oma kodu ligi 157 000 inimest. Isegi kümme aastat hiljem polnud kõik külad ja linnad katastroofist täielikult toibunud.