Beverhoutsveldi lahingu illustratsioon prantslase Jean Froissarti kroonikast.Foto: Wikimedia Commons
Maailm
3. mai 2020, 07:15

MINEVIKUHETK | 3. mai: Genti flaamlased üllatasid Brugge purjus kaitsjaid

3. mail 1382. aastal toimus Beverhoutsveldi lahing. Genti flaamlased korraldasid prantslasest Flandria krahvi Louis II vastu ülestõusu ja ründasid Brugge linna.

Hiliskeskaegne Beverhoutsveldi lahing oli üks Genti ülestõusu kokkupõrgetest flaamlaste ja prantslaste vahel, mis sai alguse juba 1379. aastal. Genti linna mõjuvõimsad tsunftid ja gildid ei olnud krahv Louis II valitsusega sugugi rahul ning soovisid rohkem privileege ning vähem krahvi sekkumist linna- ja majandusasjadesse. Lähedalasuv Brugge linn oli aga prantslasest krahvile ustav. See sütitas kahe olulise kaubanduslinna vahel veelgi enam konflikte ning tõstis rohkem esile kaua aega kestnud rivaliteedi.

Mõlema linna jaoks oli oluline Gent-Oostende kanal, mis oli üks Belgia vanim laevatee. Laevatamiseks loodi Brugge ja Beerneni vahel lisatee, mis tekitas Genti kaupmeestes ülimat meelehärmi. Et Genti alistada, sulges krahv Louis II kaubateed flaamlaste linna. Blokaadi taga istuvatel Genti elanikel ei jäänud muud üle, kui rünnata Brugget.

3. mail 1382. aastal toimus Brugge all Beverhoutsveldi lahing. Genti hästivarustatud ja suur armee ei rünnanud linna alla saabudes kohe, vaid jäi kaitseformatsioonis ootama. Brugges oli samal päeval tähistatud iga-aastast kirikupüha – Püha Vere rongkäiku. Sõdurid ilmusid lahinguväljale otse kõrtsidest ja trahteritest, olles end juba liialt julgeks joonud. Alkohol kahjustas muidugi ka meeste lahingudistsipliini.

Genti armee lasi Brugge kaitsjate sekka uudsete orelsuurtükkide ehk ribauldequin'idega sadu nooli. Linna kaitsjad, kes olid selges vähemuses, olid sellest jahmatatud ning pidustusest uimased. Philip van Artevelde juhitud Genti väed pressisid edasi ning vallutasid samal päeval linna. Krahv Louis II õnnestus põgeneda. Võit põhjustas üle kogu Flandria ülestõuse.