Antikythera vrakk: antiikaja laev, mis oli täis salapärast kaupa (2)

Meri keeb. Sügavsinist Vahemerd piitsutab raevutsev torm. Keset paisunud lainete ja ulguvate tuuleiilide märga põrgut võitleb pimedas öös Rooma kaubalaev. Umbes 50 meetri pikkusel laevatekil rassivad meremehed meeleheitlikult, et planke koos hoida. Nad heidavad pikki köisi kiilu alla ja tõmbavad need seejärel ümber laevakere, tegemata välja sellest, kuidas vihm nende keha nüpeldab.

Ka teki all käib palavikuline tegevus. Laevalast sisaldab muu hulgas suuri pronks- ja marmorkujusid, millest igaüks kaalub mitu tonni. Kui raske laadung paigast nihkuks või mõni kivihiiglane lahti pääseks ja keret tabaks, võiks see lõppeda katastroofiga. Seetõttu jooksevad meeskonna liikmed hirmunud reisijate vahel ringi, veendumaks, et lasti kinnitused peavad. Ometi ei ähvarda suurim hädaoht siin.

Päevade kaupa on paksud pilved varjanud nii päikest kui ka tähti, seega pole meeskonnal olnud võimalik määrata laeva asukohta. Mõnel korral on nad raske pliiloodiga mõõtnud mere sügavust, kuid tormis on loodimine võimatu. Ülal tekil piidleb laeva tüürimees pimedust, klammerdudes roolipinni külge. Äkki kuuleb ta möllavas tormis liiga­gi tuttavat heli – lainete vastu rannikut murdumise häält.

Mõnisada meetrit eemal kõrgub merest kerkiv kaljusein. Laev suundub otse kaljumassiivi poole. Paanikas kapten annab korralduse heita ankrud, püüdes laeva peatada või vähemalt selle kurssi muuta. On aga liiga hilja. Üle 2000tonnist laeva ei ole võimalik peatada. Hiiglaslik laine paiskab laevavööri vastu musta kaljumassiivi. Meeskonna käsklushüüdeid täiendab äkki plankude vali ragin – need murduvad nagu tikud. Keresse tekkinud tohutu augu kaudu voolab vesi trümmi, kus asuvad ka reisijate väikesed kajutid. Kui lastis olnud kujud end lahti kisuvad ja augu kaudu kerest välja pudenevad, karjuvad reisijad hirmust. Keegi ei kuule neid. Purunenud laev on juba vajumas merepõhja, mis asub veepinnast umbes 50 meetrit allpool.

Peaaegu 2000 aastat pärast antiikaja mõistatuslikema laeva hukku Kreeka saare Antikythera juures püüdsid arheoloogid kasutada uusimaid meetodeid vraki saladuse lahendamiseks. Teadlaste varasemad avastused on muutnud nende ettekujutust antiikajast, nagu väidab viimasel kuuel aastal projekti juhtinud Brendan Foley: „Antikythera vrakk ei vaidlusta mitte ainult meie oletusi tehnoloogia muutumise kohta sajandite jooksul, vaid annab meile ka uusi teadmisi ajaloost endast.“

Loe laevavraki ja ka sellelt leitud mõistatusliku nn Antikythera mehhanismi uurimisest lähemalt märtsikuu Imelisest Ajaloost.