Mary Stuarti abiellumine Henry Darnleyga.Foto: Mary Evans/Library of Congress/Scanpix
Maailm
20. veebruar 2019, 18:20

Kuningannal pea maha – Mary Stuarti ambitsioonikas lugu (1)

Kui unistus Prantsusmaa troonist purunes, seisis 18aastane Šoti kuningatütar Mary Stuart valiku ees, mis pannuks tugevalgi mehel käed värisema. Kas elada meeldivat elu Prantsusmaal või alustada võitlust Šotimaa jõukate aadlikega, nõudmaks enda kodumaa trooni? Ambitsioonika tüdruku vastus sellele küsimusele oli ilmselge.

Hommikune udu lasus raskelt maa kohal, kui sihvakas galeer saabus 1561. aasta 19. augusti varahommikul Šotimaa idaranniku sadamalinna Leithi. Meremehed juhtisid aluse ettevaatlikult kai äärde, mille puupostide külge kinnitati otsad. Kajakate kileda kisa saatel aitasid kaunites rõivastes lakeid peenel daamil maale astuda. Kajakad olidki ainsad, kes saabunut tervitasid – sadam oli tühi, kui välja arvata mõni üksik kalur ja paar talupoega, kes olid linna tulnud lambaid müüma. Raskest tööst karmistunud mehed jäid ootamatult nende sekka sattunud suur­sugust daami vahtima.

Naine oli pikk ja rühikas ning kandis kalleid rõivaid. Mehed vahetasid pilke ja pomisesid midagi üksteisele, ent hoopis hommikuse õhu jahedus pani naise kössi tõmbuma. Galeeri kapten taipas olukorda kohe ja andis meeskonnale käsu kahurisaluuti lasta, et kõik Leithi asulas kuuleksid, et midagi tähtsat on juhtumas. Saluut kõlas siis, kui päikese esimesed kiired hommikusest udust läbi murdsid ja merepinnal hakkas helklema kuldne virvendus. Kahuripaugud meelitasid inimesed majadest välja ja nad tunglesid sadamakai poole, et oma silmaga näha naist, kelle nimi äkki üle kogu linna kõlas: „Mary, šotlaste kuninganna, on koju saabunud!“

Põhjamere soodsad tuuled olid põhjuseks, miks kuninganna jõudis oma kodumaale oodatust mitu päeva varem ning pidi maale astuma ilma kuninglikule isikule ettenähtud eriliste tervitusteta. Üksnes sadamasse kogunenud rahvas plaksutas ja lehvitas talle. Kui Mary hiljem Edinburghi linna ratsutas, kogunes rahvas samuti riigi uut monarhi ülistama. Õhtul Holyroodi kindluslossis sängis lebades kuulis Mary lossi sisehoovi kogunenud torupillimängijate muusikat ja rahvast kooris laulmas. Asulat ümbritseval seitsmel künkal leegitsesid tema auks süüdatud lõkked erepunaselt ja kollaselt.

Kuninganna vajus rahutusse unne, kuigi torupillimäng ja lõkete kuma teda sugugi ei häirinud. 18aastase Mary elu oli lühikese ajaga teinud ärevailmelise pöörde. Kaks aastat tagasi, kui tema abikaasa krooniti Prantsusmaa kuningaks François II-ks, ülistati noort naist Prantsusmaa kuningannana. Kõigest poolteist aastat hiljem, kui 16aastane François 1560. aasta detsembris ootamatult suri, oli kõik lõppenud. Unistus lõbusast elust Prantsuse kuningakojas purunes ja Maryl polnud ei last, abikaasat ega trooni. Ootamatu leseseisus pani ta raske ja saatust muutva valiku ette. Kas jääda Prantsusmaale ja elada tagasitõmbunult, võimukoridoridest kaugel? Või pöörduda tagasi oma sünnimaale Šotimaale ja nõuda sealset trooni? Noor leskkuninganna valis Šotimaa. Tema esimene öö sünnimaal andis talle rohkesti mõtte­ainet ees ootava tuleviku kohta.

Loe Mary Stuarti saatusest lähemalt veebruarikuu Imelisest Ajaloost!