Ronald Reagan 1982. aastal.Foto: World History Archive/TopFoto/Scanpix
Maailm
31. juuli 2019, 14:15

Kümme asja, mida sa tõenäoliselt Ronald Reagani kohta ei teadnud (7)

Ameerika Ühendriikide 40. president Ronald Reagan on üks nimekamaid USA presidente. Enne riigipeaks saamist tegeles Reagan ka Hollywoodis näitlemisega. HistoryExtra on tema kohta kirja pannud kümme huvitavat fakti.

1. Reagan võlgnes näitlejana läbimurde kahele voodistseenile

1940. aastal linastunud filmis Knute Rockne All American kehastas Reagan keskkooli jalgpallurit George Gippi, kelle meeldejäävam hetk oli surivoodil.

Kaks aastat hiljem ekraniseeriti tema kuulsaim film King's Row, kus tulevane president mängis peolooma Drake'i, kelle jalad vajaduseta amputeeriti, sest sadistlik arst kahtlustas teda afääris oma tütrega.

2. Ta oli Hollywoodis FBI informaator

Reagan alustas FBI informeerimist 1947. aastal. Tema eesmärk oli föderaalpolitseile teatada kommunistidest, kes Hollywoodis tegutsesid. Tollane FBI direktor J. Edgar Hoover aitas Reaganit ka tema poliitilises karjääris.

3. Shirley Temple pidas Reaganit üheks parimaks suudlejaks

1930. aastate lapsstaar Shirley Temple mängis 1947. aastal linastunud filmis That Hagen Girl koos Ronald Reaganiga peaosa. Tollal 19-aastane naine kommenteeris, et Reagan oli üks parimaid ekraanil suudlejaid.

4. Reagan sai alles 1962. aastal vabariiklaseks

Igal presidendivalimistel, mis toimusid aastatel vahemikus 1932-1948, hääletas Reagan demokraatide poolt, kuna Franklin D. Roosevelti New Deal oli 1930ndatel leevendanud ameeriklaste rasket olukorda. Hilisem demokraatide maksupoliitika pani teda meelt muutma.

Ronald Reagan (vasakul) 1947. aasta filmis Stallion Road. Foto: TopFoto/Scanpix

5. Ta kehastas kurikaela vaid ühes filmis

Reagan tüdines sõjajärgsetes filmides „hea kuti“ kehastamisest. 1964. aasta filmis The Killers mängis ta vägivaldset jõuguliidrit. See oli viimane film, milles Reagan osales.

6. Reagan sai presidendiks kolmandal katsel

1968. aastal jäi Reagan vabariiklaste seas Richard Nixoni selja taha ning 1972. aastal sai nende partei kandidaadiks Gerald Ford (presidendiks valiti demokraat Jimmy Carter). Kolmandal korral – 1980. aasta valimistel – õnnestus Reaganil esiteks võita lähim vabariiklaste rivaal George HW Bush ning hiljem alistada ka demokraat Jimmy Carter.

7. Ta oli Ameerika Ühendriikide vanim president

Reagani 70. sünnipäevast puudus tema ametisse pühitsemisel vaid kaks nädalat. Eelmine vanim president oli USA 9. riigipea William Henry Harrison. 2017. aastal lõi Donald Trump selle rekordi üle, olles ametisse pühitsemisel 70 aastat ja 220 päeva vana.

8. Reagani eeskujudeks olid Roosevelt, Jefferson ja Coolidge

40. USA presidendi kindlaks lemmikuks jäi siiski Franklin D. Roosevelt, keda ta oli neljal valimistel toetanud ning kelle imetlemist ta ei lõpetanud.

9. Ta oli suurim maksulangetaja ja ka suurim rahuaja maksutõstja

1980. aastate maksupoliitika, mida tuntakse ka reaganoomika nime all tähendas ümberkorraldusi, mis aitasid USA-l majanduskriisist üle saada. 1981. aastal ta langetas, kuid järgnevatel aastatel tõstis osasid makse rekordiliselt.

10. Reagani prestiiž on jälle tõusmas

Ametiaja lõppedes sai Reagan liberaalide kriitika osaliseks. 1990ndatel hinnati teda kui keskpärast presidenti. Peale Reagani surma 2004. aastal on tema ajalooline tähtsus ekspertide hinnangul tõusnud.