Savipott ei paista millegi erilisena, kuid kiviajal oli selle kasutuselevõtt lausa tehnoloogiline revolutsioon. Pealegi on keraamika märkimisväärselt vanem, kui teadlased on aastaid uskunud. 2012. aastal õnnestus hiina arheoloogidel tuvastada, et Xianrendongi koopast leitud keraamika oli 20 000 aasta vanune.
Varem oletasid eksperdid, et savipotid leiutati esimest korda, kui kiviaja inimesed umbes 9000. aastal eKr paikseks jäid ja maad harima hakkasid. Arvati, et alles siis tekkis inimestel vajadus anumate järele, et säilitada viljaseemneid. Hiina leid pärineb põlluharijate ühiskonna tekke eelsest ajast. Toonased koopaelanikud olid veel algelised kütid-korilased.
Savipoti leiutamine leidis aset ammu enne kirja teket ja toonane aeg on kadunud mineviku uttu. Seetõttu läks Imeline Ajalugu Roskilde lähedal asuvasse Lejre eksperimentaalarheoloogia keskusesse, et rääkida arheoloogiaekspertidega.
Keskuses taaselustavad uurijad meetodeid, mida kiviaja inimesed igapäevaelus kasutasid. Seal kohtusime teiste seas arheoloog Tania Lousdal Jenseniga.
„Kiviaja inimesed olid märganud, et osa mudast on teistsugune. Sellest sai vormida kauni väljanägemisega kujusid. Mingil hetkel võisid nad mõne kuju tule lähedale asetada ja avastada, et see muutub kõvaks,“ selgitas Lousdal Jensen.
Savi tohutu potentsiaal avastati tõenäoliselt juhuslikult, aga savist poti vormimine põhjustas kiviajal rahvaarvu plahvatusliku kasvu.
Loe keraamika leiutamisest detsembrikuu Imelisest Ajaloost!
Kommentaarid (0)