Orjad puuvilla korjamas.Foto: AKG images/ Scanpix
Maailm
26. jaanuar 2019, 16:15

Ameerika orjus (1)

Kui eurooplased 1492. aastal Uue Maailma avastasid, leidsid nad kontinendi täis maavarasid ja peaaegu lõputus koguses haritavat maad. Puudus ainult tööjõud kogu selle rikkuse kättesaamiseks. Probleemi lahendas Hispaania kuningas. Pisut rohkem kui 500 aastat tagasi andis ta loa otse Aafrikast Ameerikasse orje vedama hakata.

Kui Christoph Kolumbus 1493. aastal Barcelona sadamasse sisenes, võeti teda vastu kui kangelast. Elanikud tunglesid erutatult sadamas, et kuulda saartest, mille meresõitja oli avastanud oma ekspeditsioonil teisele poole Atlandi ookeani.

Uskumatul ilmel vaatasid nad Kolumbuse laeva. Selle purjed rippusid pärast tormi räbaldununa. Väikestest paatidest, mis laeva ümber ringlesid, silmasid nad meremehi, kes nägid välja nagu pikkade pulstunud habemetega metslased. Hispaanlased tundsid eriti suurt uudishimu aarete vastu, mis Kolumbusel kaasas olid: kuld, papagoid ja – suurima atraktsioonina – seitse indiaanlast, kes hirmust kägaras lastiruumis istusid.

„Pardale indiaanlasi vaatama ja avastusest kuulma tungles nii palju rahvast, et kõigi jaoks ei olnud ruumi,“ kirjutas Fernando Kolumbus pärast isa kojunaasmist. Oma reisipäevikus ülistas Kolumbus äsja avastatud saari täis „suuri kulla ja teiste metallide maardlaid“ ning teatas, et Hispaniola saarel (tänapäeva Haiti ja Dominikaani Vabariik) asuvatki legendaarsed kaevandused, mis olid piiblist tuntud kuningas Saalomoni varustanud tohutute kullakogustega.

„Eurooplased ei pea vast avastatud uues maailmas tööd rügama“, lubas Kolumbus. Selle asemel võivad nad indiaanlased orjastada ja saata kulda kaevama. Tema tähelepanekute põhjal sobisid indiaanlased „kuuletuma, töötama ja tegema kõike, mida teha tuli“. See iseloomustus sai saatuslikuks pärismaalastele, kes maa pealt peaaegu minema pühiti.

Peagi aga selgus Ameerikas, et mitte kõik indiaanlased pole raskeks tööks loodud ja nad varisesid järjestikku ülepingutuse tõttu kokku. Samal ajal möllasid ka rõuged ja leetrid, mille hispaanlased kaasa olid toonud, ning seetõttu nõudis töö pidevalt uusi indiaanlasi nende asemele, kes surid.

Indiaanlaste saatus äratas ühes heasoovlikus mehes kaastunnet ja ta esitas Hispaania kuningale idee: Uude Maailma võiks hakata sisse vedama hoopis Aafrika neegreid, kes on orjatööks sobivamad ja tugevamad. Paraku oli see vaid uue tragöödia algus.

Loe Ameerika orjanduse ajaloost lähemalt jaanuarikuu Imelisest Ajaloost!