Ratsakuller möödub töölistest, kes püstitavad telegraafiposte 1860. aastatel. Foto: AKG images/Scanpix
Maailm
23. jaanuar 2019, 17:17

Jalgsi, hobusega või ükskõik kuidas!

Hea postiteenistus on alati olnud ühiskonna sidususe oluline eeldus. Post tagab tähtsate uudiste kiire kohalejõudmise.

Pärast Maratoni lahingut saatsid Kreeka väeüksused käskjala Ateenasse. Mees nimega Pheidippides jooksis umbes 40 kilomeetrit, teatamaks, et ateenlased said pärslastest võitu. Pärast üleandmist langes Pheidippides surnuna kokku.

Maailmaajaloo esimene tuntud käskjalg andis teate aastal 490 eKr üle suuliselt, kuid enamasti saatsid inimesed juba siis kirjalikke sõnumeid. Peaasi oli, et sõnum jõuaks kohale kiiresti.

Jalgsi

Nagu vanas Kreekas, nii on kogu maailmas mujalgi kasutatud sõnumite edastamiseks käskjalgu. Sageli pidid nood teekonnal läbima raske maastiku, nagu tihe džungel või järsud kurud mägede vahel. Inkad kasutasid jooksjaid, kes suutsid läbida kuni 240 kilomeetrit päevas. Nad toimetasid kohale sõlmedega nööri, mida nimetati quipu’ks. Sõlmede arv ja nende asukoht kätkes sõnumit. Kõige sagedamini käis see viljasaagi koguse või kariloomade arvu kohta.

Hobusega

Rooma keiser Augustus (27 eKr – 14 pKr) rajas postiteenistuse, mis ühendas tema võimsa impeeriumi. Postiteenistus cursus publicus („avalik tee“) varustati postijaamadega piki peamisi teid. Igas jaamas olid valmis värsked hobused, et tähtsa sõnumiga ratsanik saaks kiiresti liikuda Rooma ja provintside vahel. Mongolite suurkhaan Hubilai juurutas 13. sajandil sarnase süsteemi oma impeeriumis, mis ulatus Mustast merest Vaikse ookeanini.

Meritsi

Antiikajast alates kasutati kirjade ja pakkide edastamiseks laevu. 19. sajandil võtsid ülesande üle aurulaevad. Paljud neist olid reisi- ja kaubalaevad, mis võtsid posti kaasa, kuna said tasuta reklaami. Linnades, kus laevad sildusid, teatasid ajalehed nende saabumisest, nii et laevaomanikud ei pidanud ise sellest teada andma. 17. sajandil algas meritsi posti­ühendus Tallinna ja Stockholmi vahel.

Jalgrattaga

1881. aastal hakkas Briti armee kasutama jalgrattakullereid ja prantslased järgisid kiiresti nende eeskuju. Prantsuse käskjalg pidi suutma 6 tunniga läbida 64 kilomeetrit ning oskama oma jalgratast parandada, kui see viletsatel teedel purunes.

Loe telegraafi eelkäijatest lähemalt jaanuarikuu Imelisest Ajaloost!