10 asja, mida sa tõenäoliselt roomlaste kohta ei teadnud

1. Gladiaatorivõitlused ei olnud kõige populaarsem meelelahutus

Ligikaudse populaarsuse saab määrata erinevate avalike vaatemängude jaoks loodud ehitiste istmekohtade järgi. Colosseum, kuulsaim ja suurim amfiteater, mahutas tänapäevaste arheoloogide sõnul 50 000 inimest. Aga Rooma hipodroom Circus Maximus, kus korraldati kaarikute võiduajamisi, mahutas ligi 250 000 pealtvaatajat.

2. Rooma sõjalaevadel ei olnud aerutajateks orjad

Pea igas ajaloolises filmis võime näha, et antiikaja suurtel sõjalaevadel sõudsid palehigis ja kettidega aheldatud orjad. Nii see aga polnud. Antiiksed roomlased ja ka kreeklased toimisid põhimõtte järgi, et igal kodanikul on kohustus enda riigi eest võidelda, mis omakorda tagas talle poliitilised õigused.

3. Kõik ei surnud noorena

Arvatakse, et tollal oli roomlaste keskmine eluiga 25 aastat. See aga ei tähenda, et keegi ei elanud kolmekümneseks või või kauem. Keskmise eluea kõige suuremaks vähendajaks olid naised, kes surid sünnitusel. Samuti mõjutas seda vastsündinute suur suremus. 

4. Rooma tunnid ei kestnud sageli 60 minutit

Roomlased jagasid samuti ööpäeva 24-ks tunniks, nagu meiegi. Neil oli alati 12 tundi päevavalgust ja 12 tundi pimedat aega. Seega erines suvel ja talvel tundide arvestamine.

5. Kõik roomlased ei rääkinud ladina keelt

Oleneb küll perioodist, kuid Rooma impeeriumis võis kokku elada ligi 65 miljonit inimest. Kuigi ladina keelt räägiti sõjaväes ning selles keeles oli ka Rooma õigus, rääkisid provintsides elavad rahvad siiski oma kohalikku keelt. 

6. Paljudele roomlastele ei meeldinud filosoofia

Rooma on tuntud oma kuulsate filosoofide, näiteks Seneca ja Marcus Aureliuse poolest. Siiski jälestasid paljud roomlased filosoofiat, sest see oli allutatud rahva – kreeklaste poolt loodud. Samuti ei sobinud filosoofia aktiivsele mehele, kes oli võimeline sõjaväelasena riiki teenima.

7. Nende seksuaalsuses olid kindlad piirid

Roomlaste seksuaalkäitumine oli mõneski mõttes väga piiratud, sest hooliti väga sotsiaalsest kõlbelisusest. Näiteks ei lasknud kombekas roomlanna ennast abikaasal peale pulmaööd alasti näha. Samuti olid filosoofid sellel meelel, et Rooma mees tohtis olla seksuaalsuhtes vaid oma naisega.

8. Väejuhid tihti ei võidelnud ise lahingutes

Kuigi Rooma kindralitest on loodud heroiline kuvand, olid nad pigem kavalad strateegid kui kangelaslikud sõjamehed. Vaid kõige erakordsematel juhtudel pidid nad ise võitlusesse sekkuma.

9. Keisrid mürgitasid end igapäevaselt

Esimese sajandi lõpus eKr, hakkasid keisrid end regulaarselt üliväikeste kogustega mürgitama, et saada seeläbi eluohtlikele toksiinidele immuunseks. Nad võtsid sisse erinevate mürkide segu, mida nimetati mithridatiumiks.

10. Roomlased arvasid, et neil on õiglased põhjused kristlaste tagakiusamiseks

Roomlased uskusid, et kui nad toimivad paganlike jumaluste soovide järgi, siis on ka jumalad nendega armulikud. Kristlased aga kujutasid Rooma jumalaid kui kurje deemoneid või ei tunnistanud üldse nende olemasolu. Sellist käitumist ei saanud roomlased oma jumalate vastu lubada. Kristlastele anti tavaliselt enne märtrisurma ka võimalus rooma religiooni tunnistada, kuid tõsiusklik kristlane ei saanud seda kuidagi omaks võtta.