Kas tead, et kunagi läbis Tallinna Härjapea jõgi?

Keskajal oli jõgi vee- ja kalarohke, selle vee jõul käitati juba 13.–14. sajandist veskeid. Härjapea jõe ja selle parempoolse lisaoja Mardi oja vett kasutasid Liivapealse ja Kivisilla eeslinna elanikud joogiks ja muuks tarbeks, selgub Tallinna Entsüklopeediast. Hiljem ehitati jõe äärde nahaparkimise ja värvimise töökojad ning paberiveski, mis ümbruskonda saastasid, aga sellest hoolimata kasutati jõe vett veevarustuses 1880. aastateni.

Peale selle, et Härjapea jõgi kandis oma rolli Tallinna arenemise juures tööstuslinnaks, aitas see mitut asumit läbides kaasa nende kujunemisloole.

Aastatel 1932–1938 suleti jõgi kollektoritesse. Jõesäng täideti.

Praegu on Härjapea kunagine vooluteekond linnapildis loetav vaid vihjamisi, näiteks Poolamäe pargi reljeefses maastikus ning Juhkentali vesiveski ja Sossi mäe tööstusansambli olemasolu näol, kuid tegemist on huvitava kihistusega Tallinna ajaloos, mis väärib selgemat esiletoomist. Seetõttu algatas linn visioonikonkursi „Härjapea teekond“, et leida läbiv käsitlus kunagise Härjapea jõe voolusängi tähistamiseks ja esiletoomiseks linnaruumis.

Võistlus korraldatakse ideekontseptsiooni leidmiseks ja jõe tähistamise printsiipides kokkuleppimiseks, millest edaspidi lähtuda planeeringutes, eskiisides ja ehitusprojektides, mis Härjapea jõe voolusängiga kattuvad. Võistlus annab põneva võimaluse otsida ja mõtestada Tallinna kui veelähedase linna identiteeti.

Visioonivõistlus on avatud nii ruumierialade praktikutele kui ka tudengitele. Võistluse korraldab Tallinna linnaplaneerimise amet koos Juhkentali seltsi ja Eesti Arhitektide Liiduga. Konkursi tingimused leiab linnaplaneerimise ameti kodulehelt. Ideekavandeid saab esitada 25. veebruarini.