Tallinna tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo loodab, et tuleval reedel, 14. septembril toimuvale ülikooli linnakupeole tuleb ülikooli 100. aastapäeva tähistama palju vilistlasi. Foto: Heiko Kruusi
Eesti uudised
7. september 2018, 13:34

TTÜ rektor Jaak Aaviksoo: tööpuudust meie vilistlaste hulgas ei ole

17. septembril 100-aastaseks saav Tallinna tehnikaülikool on hea näide sellest, kuidas ühest väikesest Eesti ettevõtmisest on saanud üleilmse ulatusega ülikool, rõõmustab ülikooli rektor, akadeemik Jaak Aaviksoo.

„Kui mõelda ajale sada aastat tagasi, kui Lutheri vabriku keldris alustas 120 üliõpilast, siis nüüdseks on tehnikaülikoolis üliõpilasi 12 000. Kes osanuks toona arvata, et meil on kaugelt üle tuhande välisüliõpilase ning nad ei ole ainult naaberriikidest. Pole vist ühtegi kontinenti, kust neid ei oleks tulnud meile õppima. Ka meie vilistlased on samamoodi mööda ilma laiali,“ tutvustab Aaviksoo, kes karjääri jooksul on olnud ka Tartu ülikooli rektor ning haridus- ja teadusminister.

Taasiseseisvunud Eestis olid ülikoolide erialadest kõige populaarsemad inglise keel ja ajalugu, seejärel tuli juura ja majanduse populaarsuse aeg, aga nüüdseks on suurima au sees IT- ja tehnikaerialad. „Mul on küll hea meel, et praktilised erialad, mis toovad leiva lauale ja võib-olla ka vorsti peale, on muutunud populaarsemaks kui pehmemad ja jutustavamad erialad,“ ütleb akadeemik rahulolevalt.

Jaak Aaviksoo, milline on Tallinna tehnikaülikooli koht võrreldes maailma ülikoolidega?

Maailmas on umbes 25 000 ülikooli ja me kuulume ühe-kahe protsendi parimate hulka, tehnikaülikoolide hulgas muidugi veel ettepoole. Ma arvan, et oleme maailmas tehnikaülikoolide seas 100, mõne rehkenduse järgi ka 50 parima hulgas.

Kui paljud ülikooliõpingute alustanutest need lõpetavad?

No ega õpingud lihtsad ole. Paraku on ajad niisugused, et paljud üliõpilased ka töötavad ning kui neil siis tööl nii hästi läheb, et õpingute jaoks aega ei jää, siis on raske lõpetada. Neid on. Ülikooli lõpetab siiski kolmest tudengist kaks, aga tahaksime, et lõpetajaid oleks neljast kolm. Tasapisi tõstame nõudlikkust ja püüame ka neid toetada, kes tahavad õpinguid katki jätta. Räägime neile, et nad ei jätaks pooleli – elu on veel pikk ees ja ülikoolidiplom kulub ikka ära, pole põhjust arvata, et kui praegu tööd jätkub, siis diplomita jätkub ka kümne aasta pärast.

Riiklikku tellimust enam ei ole. Aga kuidas see välja rihitakse, millise elukutse oskajaid meie riigis on vaja?

See on haridus-filosoofiline küsimus, kas ülikoolid peavad riigi majandusele treima tööjõudu või polte ja mutreid või saavad noored ise õppida seda, mis on neile südamelähedane ja leiavad selle põhjal rakendust. Jah, ütleme, et 19. ja 20. sajandi lähenemine, et riik määrab ette, kui palju mingil erialal õpetatakse – see aeg on ümber. Usutakse, et noored oskavad kamba peale targemini otsustada.

Praegu küll riik natuke mõjutab seda, öeldes, et soovib, et oleks natuke rohkem IT-spetsialiste. Aga riik ei anna ette konkreetset numbrit, lihtsalt ütleb, et suurendage siin ning seal võib-olla vähendage. Sel juhul tasapisi lihtsalt tõstame sisseastumisnõudmisi ja siis pääsebki mõnda eriala vähem üliõpilasi õppima; kui nõudmisi lasta natuke allapoole ja teha rohkem reklaami, siis tuleb eriala jälle rohkem üliõpilasi õppima.

Kas ülikooli ikka noori jätkub?

Maailmas on neid ju suisa varsti kaheksa miljardit. Kõrvuti eesti üliõpilastega kasvab meil ka välisüliõpilaste arv ja natuke on see seotud ka sellega, et Eestist läheb rohkem noori õppima välismaale.

Toimub teatud vahetus, siit minnakse mujale õppima ja teistest riikidest tullakse siia õppima?

Nojah, ega seda ei saa ju halvaks pidada. Mina muretseks rohkem selle pärast, et meilt mujale õppima minejad tagasi tuleksid. Hoiame neil silma peal ja kutsume neid tagasi. Oleme tehnikaülikoolis vaadanud, et neid, kes on mujal akadeemilist karjääri teinud, oleme kutsunud tagasi tehnikaülikooli õpetama ja mõnikord ka edasi õppima. See on olnud väga viljakas.

Räägitakse, et tehnikaülikooli diplom garanteerib töökoha.

No tööpuudust jah meie vilistlaste hulgas ei ole. Ja võiks ka seda ära öelda, et tehnikaülikooli lõpetajatele makstakse korralikku palka. Tehnikaülikooli lõpetajad on võrreldes teiste ülikoolide lõpetajatega praegu palgasaajate tipus. Võib-olla ainult Lennuakadeemia edestab meid, sest seal on piloodid kõrge lennu ja kõrge palgaga.

Millised on tehnikaülikooli suurimad probleemid?

Kõige suuremad probleemid on seotud sellega, kuidas viia kokku ülikooli akadeemilised võimed, õppejõud ja üliõpilased niimoodi, et see, mida nad tahavad õppida, oleks vajalik ka Eesti ettevõtlusele. Muidu võib juhtuda nii, et oleme teaduses mingil alal väga tugevad, aga üliõpilaste ja ettevõtjate huvi selle eriala vastu on nõrk. Või siis on ettevõtjatel huvi mingisuguse suuna arendamiseks, aga meil puuduvad seal õppejõud või kompetents. See on suhteliselt keeruline ülesanne, aga oleme viimasel ajal sellega edukalt hakkama saanud.

Mul on hea meel, et Eesti jaoks olulistes valdkondades, nagu IT, energeetika, ehitus, langevad nii ettevõtjate, riigi, üliõpilaste kui ka ülikooli huvid kokku.

-------------------------

Milline on tuleviku ülikool?

Tallinna tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo tunnistab, et tal on raske ennustada, milline näeb tehnikaülikool välja saja aasta pärast. „Võib-olla pole siis enam klassikalises mõttes ei ülikoolilinnakut ega üliõpilasi. Me ei tea, kas õppimine käib siis telepaatiliselt või mingil muul tehnoloogilisel moel. Võib-olla istutatakse õpikute asemel inimese pealuu sisse kiipe või mida iganes,“ fantaseerib rektor.

Samas on ta kindel, et tulevikus tahab tehnikaülikool jõuda palju rohkemate inimesteni kui vaid traditsioonilised üliõpilased. „Näiteks kui keegi on viis aastat tagasi ülikooli lõpetanud ja töötab ametikohal, kus tal on vaja omandada mingisugune uus oskus, siis saab ta tulla tehnikaülikooli. See on kindlasti üks arenguperspektiiv,“ toob Aaviksoo näite.

Rektori sõnul on tudengid tulevikus ka aina vabamad selles, mida nad õpivad. „Nad saavad ise rohkem valida aineid ja õppejõude, koostada endale õppekava, õppida endale sobiva tempoga, näiteks töötada pool aastat või aasta, siis tulla tagasi ja õppida edasi. See on ilmselt arengusuund, kus me oleme juba praegu Eestis liidrid. Me näeme neid üleilmseid trende ja tahaksime sinna veel rohkem panustada, et olla uuendusmeelne ja moodne ülikool.“

---------------------------

Kõik algas erikursustest

*Tallinna tehnikaülikool sai alguse 17. septembril 1918, mil Saksa vägede okupeeritud Eestis hakkas kohalikke tehnikaharitlasi koondav Eesti Tehnika Selts korraldama tehnilisi erikursusi. Pärast Eesti iseseisvumist tekkis inseneride, arhitektide ja tehnikute järele üha suurem vajadus. 1919. aastal jätkatigi senist tegevust erakoolina Tallinna tehnikum.

*Edasise arengu huvides riigistati tehnikum 1920. aastal ning noor õppeasutus saavutas peatselt riikliku kõrgkooli staatuse. 1931. aastani töötas tehnikum kitsastes oludes Pikal tänaval, seejärel kolis endise Vene-Balti laevatehase peahoonesse Koplis.

*1920. aastate lõpust pärssis tehnikumi arengut plaan liita see Tartu ülikooliga. Olukord paranes alles 1936. aastal, mil riigi juhtkond otsustas, et tehnikaülikool peab asuma Tallinnas. Tehnikum hakkas kandma Tallinna tehnikainstituudi nime. 1938. aastal nimetati see omakorda ümber Tallinna tehnikaülikooliks.

Allikas: ttu.ee

---------------------------

Juubel tipneb linnakupeoga

Tallinna tehnikaülikooli 100. aastapäeva üks tippsündmusi on 14. septembril kella 12–00 kestev ülikooli linnakupidu. Ülikool ootab lustima tudengeid, töötajaid, vilistlasi, endisi kolleege ja koostööpartnereid. Näiteks kella 14–19 saab linnakus orienteeruda, kella 14–20 toimuvad vilistlaste kokkutulekud ja kella 14–18 on avatud laborite uksed. Kell 19 etendub rokkooper.

17. septembril kell 18 algab Solarise kontserdimajas aastapäeva puhul kontsert-vastuvõtt.

Vaata kõiki juubelisündmusi lehelt www.ttu100.ee.

---------------------------

Kas teadsid?

Tänavu alustab Tallinna tehnikaülikooli kolmes astmes õpinguid kokku 3318 tudengit, neist 2064 asus õppima bakalaureuseõppes. Tänavustest sisseastujatest 257 lõpetasid sel aastal gümnaasiumi hõbe- või kuldmedaliga.