PEAME PIIRI: terviseorganisatsioon kandis videomänguhulluse vaimuhäirete registrisse (2)

Men’s Health märgib, et taasavastatud kinnisidee „Fortnite’i“ järgi või soov saada „FIFAs“ võimalikult hea skoor ei tähenda tingimata vaimuhäiret. WHO spetsialisti Vladimir Poznjaki teatel on asi veidi keerukam ja mängimishäire diagnoosi saab panna kolme alljärgneva kriteeriumi põhjal:

1. Mängimine muutub teiste tegevuste ees prioriteediks ja seda sellisel määral, et „teised tegevused liiguvad kuhugi ääremaale“, nagu sõnastas Poznjak.

2. Videomänge mängitakse jätkuvalt edasi hoolimata negatiivsetest tagajärgedest, näiteks kehvenenud kontroll käitumise üle.

3. Kompulsiivne ehk sundmõtteline mängimine tekitab tõsiseid piiranguid isiklikus, perekondlikus, ühiskondlikus, hariduslikus või tööalases toimimises, mõjutab inimsuhteid ja tervist.

WHO esindaja sõnul vastab hinnanguliselt 2-3% videomängude mängijatest mängimishäire kriteeriumidele. 30 aastat videomängude mängimist uurinud Mark Griffiths Nottingham Trenti ülikoolist aga hindab, et see häire on vähem kui ühel protsendil videomänguritest. Küll aga esineb tema sõnul paljudel teistel selliseid tervisehäireid nagu depressioon, bipolaarne häire või autism.