Jason Isaacs, Armando Iannucci, Andrea Riseborough, Michael Palin, Paul Whitehouse ja David Schneider "Stalini surma" esilinastusel Londonis.Foto: Reuters/Scanpix
Maailm
24. jaanuar 2018, 16:14

VIDEO | Venemaal keelati „Stalini surm“: see on naljakas, kuid kõik seal on tõsi (58)

Vene riigiametnikud keelasid menuka Briti komöödia „Stalini surm“. Kuigi linateos meeldib Vene meediale ja kriitikutele, süüdistasid vanameelsed filmi pühaduseteotuses ja Venemaa halvas valguses näitamises.

„Stalini surma“ Venemaa esilinastus pidi toimuma homme, 25. jaanuaril, kuid 23. jaanuaril sai teatavaks, et filmi linastusluba on tagasi võetud.

Vene Föderatsiooni kultuuriministeeriumi kinokunsti osakonna juhataja Olga Ljubimova ütles TASSi vahenusel filmilt leviloa äravõtmise põhjenduseks, et filmis propageeritakse liialt ekstremismi. Lisaks leiti filmist „avaldamiseks keelatud materjale“.

Eile tegid kultuuriministeeriumi juristid ametkonna juhile Vladimir Medinskile pöördumise palvega keelata „Stalini surm“ ära. Nende sõnul on see film „suunatud vihkamise ja vaenu õhutamisele, vene (nõukogude) inimese väärikuse alandamisele ning propageerib sotsiaalse ja rahvusliku identiteedi alusel inimese alavääristamist“.

Stalini mälestajad tema surmaaastapäeval Kremli müüri ääres 5. märtsil. Foto: AFP/Scanpix

Itaalia nimega briti lavastaja Armando Iannucci võttis oma filmi tõelise Briti kino raskekahurväe Simon Russell Beale (Beria), Rupert Friend (Vassili Stalin), Jeffrey Tambor (Malenkov), Jason Isaacs (Žukov) ja montypythonlase Michael Palini (Molotov). Lisaks karismaatiline ameeriklane Steve Buscemi (Hruštšov) ja endise Bondi-tüdrukuna tuntud ukrainlanna Olga Kurõlenko (pianist Marija Judina).

Iannucci ütles, et keelust hoolimata ei mata ta maha lootust, et vene vaataja näeb seda filmi. „Ma olen ikka veel kindel, et meil õnnestub see film [Vene] kinodesse saada,“ sõnas filmimees. „Kõik venemaalased, kellele me seda filmi näitasime – kaasaarvatud ajakirjanikud, kinnitasid, et neile film väga meeldis. Nad ütlesid: „See on naljakas, kuid kõik see on tõsi“,“ märkis Iannucci.

Film jookseb juba pea kaks nädalat menukalt Eesti kinodes.

Armando Iannucci suunab filmikaamera sündmustele, mis vahetult eelnevad ja järgnevad Stalini siit ilmast lahkumisele ja meie silme ees avaneb absurditeater ja võimuvõitlus, mida tuleb oma silmaga näha selleks, et seda uskuma jääda.

On aasta 1953. Stalin on pealtnäha hea tervise juures – pea katkematu terror oma riigi kodaniku suhtes ei rauge, Siberisse suunduvad rongid on rahvast pungil ja pahaendeliste majade pahaendelistes keldrites kajavad revolvrilasud hirmutava sagedusega. See idüll lõpeb aga järsult ühel hommikul, kui Stalini lähikondlased leiavad Isakese põrandalt „omaenda ebaväärikuse loigus“. Aga tema lähikonnal, kuhu teiste seas kuuluvad seltsimehed Malenkov, Hruštšov, Molotov , Beria, Žukov ja teised (unustada ei tohi Stalini joodikust poega Vassilit ja kalestunud tütart Svetlanat) ei ole põhjalikumaks leinamiseks aega. Selle asemel on vaja asuda otsustavalt tegutsema, et tagada endale hea ja turvaline äraolemine võimalikult kõrgel positsioonil ka uue võimu ajal. Võib-olla isegi selle absoluutses tipus. Aga peaasi, et maine teekond enne seda ootamatult ei katke...