OKTOOBRIPÖÖRDE JUHT: Vladimir Iljitš Lenini (1870 - 1924)  palsameeritud surnukeha näeb tänaseni Moskvas Punasel väljakul asuvas mausoleumis.Foto: Vida Press
Maailm
7. november 2017, 19:00

Venemaal hoogustus diskussioon Lenini muumia tuleviku üle

"Aitab Lenini laiba vahtimisest!" (47)

Oktoobripöörde 100. aastapäeva eel hoogustus Venemaal diskussioon Moskvas Punasel väljakul mausoleumis hoitava Vladimir Lenini palsameeritud surnukeha tuleviku üle. Venemaa presidendiks kandideeriv Ksenija Sobtšak ja Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrov leiavad, et Lenini põrm tuleb maha matta. Kõige jõulisemalt on selle vastu Venemaa kommunistide juht Gennadi Zjuganov.    

Oktoobripöörde juht Vladimir Iljitš Lenin suri 53aastaselt 21. jaanuaril 1924. Esimene mausoleum kerkis ajutise puitehitisena Punasele väljakule juba 27. jaanuaril, vaid kuus päeva pärast Lenini surma. Juba sama aasta augustis valmis tammepuust mausoleum, mis 1930. aastal asendati graniitrajatisega. Seega on oktoobripöörde juhi muumiat tänaseks Punasel väljakul mausoleumis hoitud ligi 94 aastat  ning järjest enam leidub neid, kes leiavad, et viimane aeg on surnukeha maha matta. 

Rahvas toetab Lenini mahamatmist

Levada keskus küsis tänavu kevadel Lenini 147. sünniaastapäeva eel venelastelt, mida nemad teeksid mausoleumis hoitava palsameeritud surnukehaga. Tervelt 58% küsitletutest leidis, et see tuleb maha matta.

Ülevenemaalise avaliku arvamuse uuringu keskuse (VTsIOM) korraldatud küsitlusel selgus, et koguni üle 60% venemaalastest pooldab Lenini mahamatmist, ning nendest poolte arvates tuleks seda teha kohe. Teine pool leiab, et matmisega tuleks mingi aeg oodata. 

Möödunud kuu lõpul sekkus  Lenini muumia tuleviku üle käivasse diskussiooni presidendiks kandideerimisest teatanud Ksenija Sobtšak, kes ütles keerutamata, et presidendiks valimise korral on tema esimene samm Lenini laiba ärakoristamine Punaselt väljakult. Tõsi,  mõni päev hiljem pehmendas Sobtšak oma seisukohta ja tegi ettepaneku korraldada  surnukeha tuleviku üle rahvahääletus. 

 Lenini põrmu mahamatmisele avaldasid toetust ka Tšetšeenia juht Ramzan Kadõrov ja riigiduuma saadik Natalja Poklonskaja. 

OKTOOBRIPÖÖRDE JUHT: Vladimir Iljitš Lenini (1870 - 1924)  palsameeritud surnukeha näeb tänaseni Moskvas Punasel väljakul asuvas mausoleumis. Foto: Vida Press

 „Aitab Lenini laiba vahtimisest!“ toonitas Telegrami vahendusel Kadõrov. „Ei ole õige, et Venemaa südames, Punasel väljakul seisab sark surnud inimesega,“ kirjutas ta Telegramis. Ja lisas samas veel, et Lenini matmise peab  loomulikult otsustama president Vladimir Putin. 

Putin hoiab madalat joont

Putin ise on seni hoidunud Lenini mahamatmist otsesõnu toetamast. Ta on öelnud, et sellele küsimusele tuleb läheneda tasa ja targu, et mitte astuda sammu, mis lõhestaks ühiskonna. 

Venemaa parlamendi ülemkoja, föderatsiooninõukogu spiiker Valentina Matvijenko leiab, et Lenini surnukeha maetakse varem või hiljem kindlasti maha, kuid selles asjas tuleks korraldada rahvahääletus. Praegu aga ei tasu seda teemat torkida, sest riik ei vaja veel ühte vastasseisu kollet.      

Lenini laiba mahamatmise vastu on Venemaa kommunistide juht Gennadi Zjuganov, kes tõotas taas, et ei luba niisugust barbaarsust. Ta nimetas jutte Lenini matmisest tühjaks lobaks, mis pole midagi muud kui katse tekitada Punasel väljakul põlvkondade kokkupõrge ja kutsuda esile massirahutused.