Pennywise - Stephen Kingi "It'i" tegelane ja kurjade klounide võrdkuju. Foto: VIDA PRESS
Maailm
16. oktoober 2017, 15:30

OTSI LOLLI, KES EI KARDAKS KLOUNI: kas kurjad jokkerid teevad laste naerutamise tööd raskemaks? (2)

„See film paneb sind kloune kartma,“ on kirjutatud Stephen Kingi romaani ainetel vändatud õudusfilmi „It“ ja filmi peategelase, kurja klouni Pennywise’i kohta. Aasta tagasi levis üle maailma trend käia klounikostüümi kandes tänavatel inimesi hirmutamas. Kiirtoidukett McDonalds saatis seetõttu isegi oma klounmaskoti Ronnie puhkusele. Võib ilmselt öelda, et kunagi varem pole klounidel olnud sedavõrd hirmutavat kuvandit ja niruvõitu mainet kui praegu. Kas ja kuidas on need sündmused mõjutanud Eesti klounide tegevust ja nii väikeste kui suurte naerutamist?

„Ega ma pole kunagi ähvardamiste või hirmutamiste üle rõõmu tundnud,“ nendib pool staarklouniduost Piip ja Tuut ehk Tuudu kostüümi kandev näitleja Toomas Tross. „Vaevalt normaalse närvikavaga inimene seda naudib. Seda imekspandavam on kõrvalt vaadata filmiloojate turundusvõtteid mainitud filmile. Money counts (raha loeb – toim). Meie ei ole oma töös tagasilööki tajunud ega hakka ennast sellele linateosele kunagi ka vastandama.“

Piip ja Tuut käisid äsja üles astumas Hiinas ning kohe tuleb neil Apollo kinos pereetenduste sari „Pimedas ja teki all“, kus Tuudu sõnul julgustatakse lapsevanemaid oma lastega kõiksugu teemadel rääkima ja kus peaks saama ka kõhutäie naerda. Ehk: tööpuudust ei näi klounidel olevat ning isegi „It’i“ näitav kinokett pole kloune peljanud.

Kui tihti aga on Eesti staarkloune kardetud?

„Meile pole keegi öelnud, et ta kardab meid,“ vastab Tuut ilmselgelt muheledes. „Võib olla ta on kartnud seda öelda.“

Mis aga puudutab hirmu klounide vastu, siis on ise maailma helgemalt poolt nägeval kloun Tuudil sellele lihtne seletus.

„Mõni kardab ämblikke, mõni laenu tagasimakse tähtaega. Igal ühel on omad väiksed või suured hirmud,“ leiab ta.

Piip ja Tuut ehk Haide Männamäe ja Toomas Tross. Foto: Arno Saar

Vedru: parandan klounide mainet iseendaga!

„Ja kloun Krusty ka,“ torkab kloun Vedru ehk Tormi Kevvai juurde, kui Õhtuleht on talle rea kurje kloune ja nendega seotud juhtumeid ette lugenud.

Selgituseks: nimetatud tegelane sarjast „Simpsonid“ pole küll otseselt kuri kloun, küll aga üsna blaseerunud, lapsi põlgav ning ametit vaid raha pärast pidav napsu-, suitsu- ja naistemaias küünik.

Küsimusele, kas nimetatud juhtumid ja kurjad klounid on tema arvates kuidagi üleüldse klounide mainet mõjutanud või lõbusa klouni tööd raskemaks teinud, vastab Vedru mitmekordse resoluutse ei’ga.

„Ja seda ei olnud varem ka, enne neid juhtumeid,“ on ta veendunud. „Nagu on head inimesed ja kurjad inimesed, nii ei mõjuta kurjad inimesed heade mainet ja ka kurjad klounid ei kahjusta heade oma. Minu tööd pole see kuidagi seganud. Esinema kutsutakse samamoodi nagu enne kurje kloune kutsuti. Kurjad klounid olid juba enne mind ja on arvatavasti ka pärast mind. Loodan, et parandan klounide mainet iseendaga!“

Miks üldse mõned inimesed kloune kardavad, seda selgitab Vedru „lastetoaga“. Tema sõnul võivad mõned lapsevanemad järeltulijat näiteks klouniga hirmutada, kui too õhtul magama ei taha jääda. Nii tekib trauma ja võibki juhtuda, et isegi viieaastane hakkab peol klouni nähes nutma. Samas võib aga üheaastane rõõmsalt kilkama hakata ja „hõissa, kloun! Nina!“ hüüatada.

„Inimesed on väga erinevad,“ nendib Vedru klounielu suurimate probleemide kohta. „Mõnede jaoks on kloun ka see tegelane, kellele jalaga panna või kelle pihta sülitada – on ka sellise suhtumisega inimesi. Eks lõpuks ongi kõik ikka lastetoas kinni.“

Tormi Kevvai ehk kloun Vedru. Foto: Tairo Lutter

Kloune on mitut tüüpi

Meelelahutaja Arlet Palmiste ehk kloun Arlet märgib ära, et kloune on mitu erinevat koolkonda. On vene stiilis kurvad ja õnnetuvõitu klounid nagu omal ajal ülikuulus Juri Nikulin. Ning on suurte punaste ninadega, maskidega, värvikirevad ja suurte parukatega ameerikapärased klounid. Palmiste hinnangul lähevad eestlastele peale pigem Piibu ja Tuudu moodi lõbusate kostüümide ja omaenda nägudega klounid.

„Inimesed seda vahet muidugi märkavad ja selline see parukatega kirju värk ... kurat, see tõesti hirmutab isegi mind!“ hüüatab kloun Arlet. „Mis sa siis veel lastest räägid. See on päris õudne küll.“

Viis aastat tsirkuses klounina töötanud ja hiljemgi klounišõusid teinud Arlet Palmiste märgib sealjuures, et tegelikult kipuvad Eesti inimesed juba ammu kloune pelgama. Väga palju on Palmiste sõnul selle põhjuseks lapsevanemate kompleksid ja mingist ammusest ajast pärinev klounihirm. Muuhulgas ka eestlaste ammune hirm, et laval esinev kloun tirib neid lavale ja teeb rahva ees mingeid nalju. Nii ütlevadki lapsevanemad õlgu võdistades oma lapsele, et klounid on jubedad – ja lapsed jäävad uskuma, ehkki sisimas tunnevad, et klounid on igati vahvad sellid.  

„Kuidagi on nõuka aja pärand või ma ei teagi mis asi suhtumise klounidesse nagu ära rikkunud,“ mõtiskleb meelelahutaja. „Kuigi kloun ei ole iseenesest ju üldse halb, ta on tore ja sümpaatne tegelane. Mul on aeg-ajalt väga kurb, et klounidest halvasti räägitakse ja neid isegi halvasti mainitakse. Inimesed teinekord isegi ütlevad ju: „Sa oled täielik kuradi kloun“. See on halvustav. Ütle siis juba selle asemel kasvõi „loll“.“

Klounide hariduse kohta toob Palmiste välja, et tema õppis seda ametit vene klouni kõrvalt, aga Piip ja Tuut ning Tormi Kevvai on õppinud Taanis klounikoolis. Ning on tunda, et Ameerika klounikultuuri suhtub Palmiste tugeva eelarvamusega.

„See kloun ei ole meie kloun!“ põrutab ta. „Teevad lolli nägu ja mitte ei tee konkreetseid numbreid, sketše, vaid tulevad lihtsalt ja teevad „ää-öö, ää-öö“ (Palmiste teeb eeslikisa sarnast häält – toim). Siis keeravad heal juhul õhupallist mingi looma. No see on iseenesest tore, aga kloun on ikkagi mingi number, teater. Kui sa vaatad YouTube’ist klounišõusid, siis need on terved etendused, uhked teatraalsed lavastused, mitu tuhat inimest saalis!“

Aga Ameerika mõjud jõuavad ka Eestisse ja Arlet Palmiste on enda sõnul märganud ka sealt lähtuvat klounihirmu. Mehe sõnul on tal üks kindel klouninumber ja ühel hetkel avastas ta, et kui ta õhtut juhtides esitab selle oma õhtujuhi riietes ja mitte klounikostüümi pugedes, siis läheb see rahvale märksa paremini peale. „Tegin samad naljad, mis klounina, lihtsalt õhtujuhi riietes ja nimetasin asja tsirkusekooliks,“ kirjeldab ta. „Ja siis öeldi, et oi kui vahva ja lõbus. Aga kui paned klouni riided selga, siis on kohe, et „oot-oot, mis kurat noh!?“ Et seda [klounide kartmise] mõju on ikka märgata küll.“

Kas Palmiste arvates on seega klounihirmu põhjuseks eeskätt USA koll-klounid ja filmid?

„Eks see on nagu lumepall – tükike siis ja tükike jääb külge sealt. Ja lõpuks ongi inimestel tunne, et ega need klounid mingi õiged tegelased ei ole,“ nendib kloun Arlet.

Arlet Palmiste ehk kloun Arlet. Foto: Tairo Lutter

10 klouni, kellega ei maksa jännata

Kurjade või muul põhjusel ebameeldivate klounide TOP10 on pannud kokku Listverse.com.

Krusty

„Simpsonite“ Krusty on tuntud selle poolest et tema humoorikat ekraanitegelast armastavad kõik lapsed, aga väljaspool telepilti on ta hoopis teistsugune. Krusty on väsitava meelelahutustööstuse veteran, mõnikord kujutatakse teda ka tülpinud ja läbipõlenud kodanikuna, kes on sõltuvuses hasartmängudest, sigarettidest, alkoholist ja Xanaxist.

Kloun Krusty joonissarjas "Simpsonid". Foto: VIDA PRESS

Pulcinella

(Punch). Klassikaline tegelaskuju 17. sajandi commedia dell’arte’st. Äärmiselt pikk nina, iseloomult õel, paheline ja salakaval. Põhiline enesekaitsemeetod on tema jaoks teeselda, et ta on liiga loll, et teada, mis toimub. Kaldub vägivallale.

Ronald McDonald

Kuna ta on nii kuulus tegelane ja ajab lapsed hulluks, siis peab ta liikuma turvameeste saatel. Noid aga õpetatakse lapsi ka vägivaldseid meetodeid kasutades Ronnie’st eemale hoidma. Sellest tegelasest maksab igaks juhuks veidi kaugemale hoida, vastasel korral võib väidetavalt viga saada.

Doink

Kuri kloun, kes osales 1990-ndatel wrestlingušõudel. Tavatses teha selliseid õelusi nagu lõhkuda sigariga laste õhupalle, pritsida maadlusšõu publikut veega ja kasutada vastase ründamiseks võltskätt.

Tapjaklounid

Filmi „Killer Clowns from Outer Space“ („Tapjaklounid kosmosest“, 1988) peategelased. Sadistlike klouninäoga maaväliste olendite armee lööb unises Ameerika linnakeses oma telgi püsti. Linnakeses pannakse toime genotsiid, relvadeks on näiteks tapvad varjuteatrinukud, laste mängupüssiga sarnanevad kiirekahurid ja verekoer-õhupalliloomad.

Ubu Roi

1896. aastal lavastunud samanimelise Alfred Jarry näidendi tegelane. Klounisarnane antikangelane: paks, inetu, ropp, ebaaus, rumal, julm jne. Tapab end aidanud kuninga ja võtab tolle trooni.

Poltergeist-kloun

Õudusseriaali „Poltergeist“ tegelane. Ühes selle osas ründab poissi tema enda mängukloun.

Jokker (Joker)

Batmani saaga üks tegelasi, klouni välimusega meisterkurjategija. Nii vägivaldne psühhopaat kui lustakas trikster-varas.

Pennywise

Kujumuutev tegelane Stephen Kingi „It’ist“. Jälitab klounina lapsi, aga võib ilmuda ka hiidämblikuna. Iga 30 aasta tagant tuleb teisest reaalsusest meie omasse, et terroriseerida ja hävitada.

Pennywise - Stephen Kingi "It'i" tegelane ja kurjade klounide võrdkuju. Foto: VIDA PRESS

Pogo

John Wayne Gacy nime kandnud mehe klountegelane. Kasutas seda tegelast, et saada ühendust noorte meestega, et noid vägistada, piinata ja tappa. Esines paljudel lastepidudel ja haiglates. Tema hingel teatakse olevat 25-30 inimelu.

John Wayne Gacy ehk kloun Pogo mannekeen. Gacy tappis teadaolevalt 33 noort poissi ja meest. 1980. aastal sarimõrvades süüdi mõistetud kloun hukati 1994. Foto: VIDA PRESS