Maailma suurimad küberõppused peetakse Eestis (1)

Tallinnasse pärast pronksiööde küberlahinguid asutatud NATO küberkaitsekeskuse õppusel „Locked Shields 2017” osales 800 küberturbe eksperti ja juhti 25 riigist.

Iga-aastane õppus keskendub reaalajas võrkude ja juhtimissüsteemide vastaste küberrünnete tõrjumisele. Lisaks tehnilisele küljele oli sel aastal lahendada ka ülesandeid strateegilisel tasandil. Linnalehe trükkimineku ajaks polnud küberlahingute võitja – kas kaitsjad või ründajad – veel välja selgitatud.

Õppuste stsenaariumi järgi korraldas kujuteldav riik Crimsonia 30-tunnise küberrünnakute laine kujuteldava riigi Berylia vastu. Virtuaalsel polügoonil pidid kaitsemeeskonnad kaitsma oma virtuaalriigi internetikeskkonda ning ka eluliselt tähtsaid võrgustikke – panku, kaitsejõude, politseid, piirivalvet, kiirabi, meediaväljaandeid – ühes Tallinna hotellis koha sisse võtnud ligi 400-inimeselise ründemeeskonna kavalate küberaktsioonide eest. Kaitsetöös osales teist samapalju, 400 küberturbe spetsialisti 25 riigist, sealhulgas 19 NATO riigist.

Eesti osalust korraldas Riigi Infosüsteemi Ameti intsidentide käsitlemise osakond, mille juhataja ning õppuse meeskonna juhi Klaid Mägi sõnul on Locked Shields küberkaitse ekspertide poolt tunnustatud ja hea mainega õppus, kus paljude riikide eksperdid saavad enda teadmised ja oskused proovile panna päriseluga sarnanevas olukorras. Eesti osales õppusel viiendat korda. Lisaks RIA küberturvalisuse teenistuse töötajatele osalesid õppusel elektrilevi, kaitseministeeriumi, kaitseväe, Linx Telecomi, SEB panga, Starmani, Telia ja Zone Media eksperdid.

„Eesti on hästi kaitstud, me olme küberkaitse vallas maailma esirinnas. Meie eeliseks on riigi väiksus, see, et kõik spetsid tunnevad kõiki teisi, nii on kaitset lihtsam korraldada,” ütles Mägi. „Eesti on küberturbe alal hea näide ka igapäevasest koostööst riigi, erasektori ning ka ülikoolide ja vabatahtlike organisatsioonide vahel.”