Äärmuslikumad looduskaitsjad: ökoterrorism ja seks (4)

Paraku on teatud väiksemaid rühmitusi, liikumisi või sündmusi, mis parimate kavatsustega looduskaitsjatele varju heidavad. On neid, keda peetakse äärmuslikeks, sest oma radikaalsuses jätavad nad teisitimõtlejatele vähe ruumi ning neid, kelle kohta antakse lihtsalt hinnang: veidrik.

Kui uurida seda, mida kirjutatakse Animal Liberation Fronti (AFL, eesti keeles Loomade vabastusrinne) kohta, siis selgub, et liikumise kriitikud on nad tembeldanud terroristideks. Liikmete tegevus on sageli illegaalne - murtakse sisse asutustesse, kus loomi hoitakse, sageli hävitatakse hooned või sealne tehnika. Põhilised sihtmärgid on suurfarmid ja laborid. Inimeste elude ja tervise vastu siiski ei minda.

Tavalisemad ökoterroristide taktikad on süütamised ja n-ö puusse naelte löömised. Puu sisse lüüakse nael või muu metallese, sellesse kohta, kust tõenäoliselt saagima hakatakse või puud hiljem tükkideks lõigatakse. Metall kahjustab ja lõhub lõikamisvahendeid ning võib omakorda tekitada tõsiseid vigastusi inimesele, kelle käes tööriist parasjagu on.

Veebileht Vice kirjutab ökoseksuaalidest - rahumeelsetest loodusarmastajatest, kelle seksuaalsus on otseselt seotud loodusega. Kuigi enamasti antakse neile kergekäeliselt hinnang kui puude-põõsastega seksivatele friikidele, peetakse sotsioloogilises mõttes ökoseksuaalideks sageli ka neid, kes oma seksuaalelus kasutavad loodussõbralikke tooteid (nagu biolagunevad kondoomid või loomkatsetest vabad libestid) või inimesi, kes naudivad seksi vabas looduses ja värskes õhus.

Eetika ja moraal on mitmetahulised teemad. Ühest küljest nõustub ilmselt enamik inimesi, et loomkatsed on julmad, samas on enamik meist elu jooksul kasutanud mõnda toodet või ravimit, mis on välja töötatud just loomade peal katseid tehes. Teema võib olla keeruline ja mõnede jaoks ebamogavgi, kuid diskussioon looduse päästmise ja inimtegevuse mõjude kohta on käimas.