Foto: ev100.ee
Maailm
20. märts 2017, 16:47

Seiklussportlane annab 400-kilomeetrise matkaga EV100 tähistamisele (mitteametliku) avapaugu (9)

Homme hommikul kell 11 asub 26-aastane seiklussportlane ja matkamees Joosep Tammemäe Pärnu lähistelt Tõstamaalt kümnepäevasele jalgsiteekonnale. 400 km pika matka trass kulgeb mööda omaaegset Eestimaa ja Liivimaa kubermangude piiri ning rännumehe eesmärgiks on see oma jalgadega piltlikult "maha märkida". "Eesti on väike ja võrreldes teiste maade ja riikidega, kus ma võistluste käigus olen olnud, on siin ohutu. Keegi ei taha metsas sind ära süüa," leidis mees, et karta pole tal sel teekonnal suurt midagi. Kui üldse midagi, siis märgi jalgu. 

12. aprillil 1917 kinnitas Venemaa ajutine valitsus määruse, millega seni Liivimaa kubermangu koosseisu kuulunud Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakonnad liideti Eestimaa kubermanguga. Nii hakkas Eestimaa kontuur oma sellist kuju võtma, nagu me seda täna tunneme (Narva liideti 1917. aasta lõpus). Sündmuse tähistamiseks võtab sadakond matkaeksperti 16. aprillil Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamise avaüritusena ette ligi 400-kilomeetrise kubermangupiiri jalgsi läbimise. Igaüks 23 matkasalgast läbib ühe etapi raskel maastikuteekonnal Tõstamaalt Peipsi kaldale Avinurme kanti ning eesmärgiks on omaaegse kubermangupiiri sümboolne kustutamine. Samal päeval korraldatakse samateemalisi kergemaid matku ka Eesti rahvale, suurtele ja väikestele.

Aga üks neist matkaekspertidest sammub – ning kohati ka ujub! – 400-kilomeetrise keeruka trassi omamoodi testina üksinda täies mahus eelnevalt läbi. Maaülikoolis metsamajanduse magistrikraadi omandanud ja seejärel kaitseväes käinud Joosep Tammemäe on viimasel ajal ühildanud projektipõhiseid ning hooajalisi töid sportlase eluga. Oma perekonda noorel mehel veel pole ja nii leidis Tammemäe, et üks järjekordne ekstreemmatk oleks äge ettevõtmine.

Suurim väljakutse: kuivad jalad

Täna ennelõunal pakkis Joosep Tammemäe oma Viljandi kodus seljakotti. Eesmärgiga õhtul kell 11 öörahule jääda, hommikul kella 8 paiku saateautos Tõstamaale teele asuda ja seal kella 11 paiku kümnepäevast matka alustada.

"Vaim on põhimõtteliselt valmis – viimane pakkimine veel käib ja siis olen valmis matka ette võtma," sõnas mees.

Matka otsustas Joosep ette võtta võimalikult kerge varustusega. Suurema osa öödest veedab mees majutusasutustes ja oma panuse annab varustuse osas ka saateauto. Nii rändas 30-liitrisse seljakotti elementaarne matkakraam.

"Üks olulisemaid asju on kotis minu jaoks teine paar veekindlamaid jalatseid," märkis ta. "Kõige keerulisem saab tõenäoliselt olema jalgu kuivana hoida. Lumi ja jää on parasjagu sulanud ja ilmselt on keeruline seda piirijoont läbida, kuna see ei kulge alati teede peal. Tuleb liikuda üle kraavide, piki kraave, mööda raba serva. Tõenäoliselt saab olema märg."

Ning vesi ja märjad jalad ongi matka puhul asi, mida kogenud seiklussportlane Joosep enim pelgab.

"Otseselt ei karda midagi, Eesti on nii väike ja võrreldes teiste maade ja riikidega, kus ma võistluste käigus olen olnud, on siin ohutu. Keegi ei taha metsas sind ära süüa," naerab ta. "Alati on vesi käepärast ja vahemaad on nii väikesed, et kui midagi peaks juhtuma, saab alati kedagi appi kutsuda. Aga mida ma kõige rohkem pelgan, mis võib kõige rohkem raskusi teha, ongi just see äsja pehmekssulanud maapind ja vesi. Katki ei jää midagi, lihtsalt ebameeldivam ja aeganõudvam on."

Veel pakkis matkamees kotti hulga toitu: ehkki ta vaatas juba varakult välja tee äärde jäävad külapoed, pole neid palju, kuna omaaegne kubermangupiir kulgeb pigem väheasustatud alasid pidi. Kotis on toiduained, millest saab võimalikult palju energiat: batoonid, pähklid ja puuviljad. Et magusast saab üsna kiiresti villand, lootis Tammemäe, et saab teekonnal mõned toidukohas ühe prae ampsata.

Hea matkaeelse une peale Joosep Tammemäe väga ei lootnud. Oli ju pinge ikkagi sees.

"Tavaliselt ta kahjuks nii kipub olema jah ...," nendib matkamees. "Olenemata sellest, kui palju üritad endale sisendada, et kõik on tehtud ja korras – eks neid asju ikka jääb viimasele minutile..."

Rännak mööda kubermangu piirjoont

Tõstamaalt soovis matkamees startida hommikul kell 11, suunaks Peipsi järv.

"Sada aastat tagasi olid eestlaste asualad lahutatud, osa kuulus Liivimaale ja osa Eestimaa kubermangu alla," selgitab Joosep oma testmatka ideed. "Aprillis 1917 see eestlaste alasid lahutanud piir kustutati ja ka 16. aprilli üle-eestilise matka eesmärk on piltlikult see piir kustutada. Mina käin ja luuran raja üle, piltlikult öeldes märgin piiri maha, kuigi reaalsuses peale jalajälgede midagi maha ei jäta. Teekond ja piir salvestub digitaalselt."

Joosep läbib matka omamoodi testina ja üks ettevõtmise eesmärke on see, et ta saaks aprillis trassi läbivatele inimestele näpunäiteid jagada. Ta nendib, et kui matka korraldajad avaldasid üleskutse aprillikuine distants eelnevalt läbi teha, pakkus see talle kui "vanale spordi- ja matkasõbrale" kohe huvi.

Ja 26-aastasest elueast hoolimata ongi Joosep tõesti juba vana matkamees. Maast-madalast on ta tegelenud jooksmise ja suusatamisega ning jalgrattasõiduga. Rattal on ta muide sõitnud Eestimaale peale 2000-kilomeetrise tiiru. Aga kuigi ka tema Facebooki profiilil torkavad silma just jalgrattapildid, pole jalgsimatk tema jaoks midagi vähem harjumuspärast.

2011 suvi: Joosep Tammemäe jalgrattamatk ümber Eestimaa. Foto: Erakogu

Muide, mida arvavad vanemad ja sõbrad sellest, et Joosep varakevadel kümneks päevaks metsade vahele kaob?

"Eks sõbrad, lähedased ja pere on juba mingi mõttes sellega harjunud, et mul vahepeal sellised tavapärasest veidi hullemad asjad, sellised hullused-matkad-võistlused-seiklused mõttesse tulevad," hindab ta.

Võimalusel jookseb

Mõnes kohas ei õnnestunud mehel leida ööbimispaika majutusasutuses – sest trassi lähedal sellist lihtsalt ei olnud. Nii on kavas paar ööd veeta RMK metsaonnides. Siin tuleb appi saateauto: kerge matkavarustuse hulka ööbimistarbed lihtsalt ei mahu. "Kogenud matkamees ütleks selle peale, et muidugi mahuvad," täpsustab ta siinkohal. "Kuid 10 päeva joosta kisub juba ebameeldivaks. Ilmselt on 10 päeva niisamagi joosta klassikalise matkamehele liiast. Minu plaan ongi segu jooksmisest ja matkamisest." Kerge varustus on umbes 40-kilomeetrise päevateekonna puhul veel ühe asja pärast hea.

"Kui võtta 40 km seiklusspordi võistluste mõttes, siis ei ole seda hirmus palju," hindab mees. "Aga kui võtta mu seniste jalgsimatkade mõttes, siis on pigem palju. See matk mul ongi plaanitud võimalikult kerge seljakotiga, et heade olude korral oleks võimalik liikuda jooksusammul."

Plaanide järgi peaks Joosep Tammemäe jõudma Peipsi kaldale tuleva neljapäeva, 30. märtsi õhtul. Kuna ametlikult toimub kubermangupiiri matk 16. aprillil, siis Joosepi matkale ilutulestikuga punkti ei panda ja lõpetamispidu ei ole.

"Aga ühe korraliku õhtusöögi tahan matka lõpu puhul kindlasti teha," märgib matkamees.  

Joosep Tammemäe. Foto: Erakogu

Miks ja kuidas valiti kubermangupiiri matka esimesena ja täies mahus läbijaks Joosep Tammemäe?

Paavo Nael, EV100 avasündmuse matka projektijuht:

EV100 juhtgrupp ja ERR leidsid, et oleks vahva, kui üks inimene läbiks selle distantsi testkogemusena täies mahus. Soovisime selle inimese valida nende seast, kes läbivad matka ekspertgrupi koosseisus ka aprillis. Joosep Tammemäe andis endast märku, ütles, et temal on praegu selleks sobiv aega ja ta saaks nädala ettevõtmise tarbeks vabaks. Ta on vahva matka- ja spordimees, kel on vastavad maastikul liikumise kogemused ja ettevalmistus ning leidsime, et ta on ka igati võimeline seda tegema.

Peale testmatka saavad teised matkasellid küsida enda etappide kohta väärtuslikke näpunäiteid. Ujuda saab Joosep Tammemäe kindlasti ja mitu korda, eelmisel nädalal käisime prooviks kaks etappi läbi, millest ühel oli jõgi risti ees ja oli vaja läbi ujuda.

"Ujumise pilt on tehtud märtsi keskpaigas kubermangu piirijoonel olukorda uurimas käies," märkis Joosep Tammemäe selle foto kaaskirjas. Vastates küsimusele eeloleva matka hirmude kohta ei pidanud ta vajalikuks märtsikuist ujumist mainida. Foto: Erakogu

Kes on Joosep Tammemäe

Sündis 1990. aastal Viljandi linnas. Üles kasvanud Holstre-Polli metsade ja mägede keskel, kus suusatreeneri tööd tegi tema vanaisa, rajades sealsed suusarajad ning suusabaasi. Hiljem jätkasid seal noorte treenimist tema vanaema ning ka ema. Ta on osalenud erinevatel seiklusspordi võistlustel. Need on mitmepäevased orienteerumisvõistlused, kus kaardi abil läbitakse kontrollpunkte joostes, rattaga ning süstaga. Lisaks natuke ronimist köitega. Kestvus klassikaliselt 3-4 päeva. Viimane võistlus oli Las Vegase lähedal Mojave kõrbes, 80 tundi.

On töötanud Austraalias suusainstruktorina ja sõitnud Eestimaale rattaga tiiru peale, üle 2000 km. Eesti võistlustest võib ära tuua 2016. a Xdreami hooaja võidu. 2015. aastal lõpetas Eesti maaülikoolis metsamajanduse magistrantuuri.

Foto: ev100.ee

100 aastat eestlaste asualade ühendamisest

Meie riigi praegune territoorium oli pikki sajandeid jaotatud Eesti- ja Liivimaaks. Kuigi ka keeleliselt jagunes eestlaste asuala juba muinasajal põhjaeesti ja lõunaeesti murrete alaks, joonistus selgem piir välja 16. sajandil, mil Rootsi vallutas Põhja-Eesti ning Poola Lõuna-Eesti. See jaotus kehtis kuni 1917 aastani.

Aprillis 100 aastat tagasi toimus mitu Eesti tuleviku seisukohast pöördelist sündmust. Pärast veebruarirevolutsiooni hakkasid eesti rahvuslikud ringkonnad taotlema Venemaa Ajutiselt Valitsuselt Põhja-Liivimaa eestlastega asustatud alade liitmist Eestimaa kubermanguga ning ühtse autonoomse rahvuskubermangu moodustamist. Surve avaldamiseks organiseeriti 8. aprillil 1917 Petrogradis ligikaudu 40 000 osalejaga meeleavaldus ja 12. aprillil kinnitaski Ajutine Valitsus määruse, millega seni Liivimaa kubermangu koosseisu kuulunud Pärnu, Saare, Tartu, Viljandi ja Võru maakonnad liideti Eestimaa kubermanguga. Nii tekkis Eesti kontuur, nagu me seda praegu tunneme. Tekkis MEIE MAA.

16. aprilli rahvamatk endise kubermangupiiri lähistel on ühtlasi ka EV100 avasündmuseks.

Allikas: EV100.ee