Seisukoht
22. veebruar 2017, 16:31

EV 100 ja maagilised numbrid

Homsest algab meie riigi juubeliaasta, sellega seoses on minult kui folkloristilt küsitud, milline on arvu 100 tähendus folklooris. Vastamiseks tasub vaadelda numbrite rolli pärimuses veidi laiemalt.

Meie rahvausundis on eriti tähenduslikud 3, 7, 9 ja 12. Vähem kõlapinda leidnud numbrid 4, 5 ja 8 on aga esindatud paljukasutatud kaitsemärkides – nelja haruga ristis, viiskannas ja kaheksakannas. Seevastu null ja üks pole olulisena tundunud, nendega seonduvad humoorikad ütlused: null pole number ja üks pole ühtegi.

On arvatud, et number 3 on oluline kõigile inimestele universaalsest arvutajust tingituna: see esineb muinasjuttudes (kolm kuningapoega, kangelase kolm ülesannet, kolm tilka verd vanakurjale), samuti religioonides (nt kolmainsus), maailmaseletamise pärimuses (nt maailma jaotumine allilmaks, inimeste maailmaks ja taevaks), aga ka moodsas elus (nt kolm auhinnalist kohta spordis).

Seitset tunneb meie pärimus õnnearvuna, üheksa on kolme korrutis ja kasutusel maagilistes rituaalides. Kaksteist on väga oluline nii maagias kui ka ajaarvamises.

Eestis ja mujal maailmas laialdaselt õnnetu arvuna tuntud 13 ehk kuraditosin on mõnel pool hoopis õnnesümbol. Number 10, mis oli Vana-Kreeka numbrimüstikute jaoks kõige püham arv, esineb aga on Eesti pärimuses üsna vähe.

Maagia ja jutupärimuse kontekstis on tähelepanu olnud valdavalt väikestel numbritel, kasutati ju ka igapäevaelus suuremate koguste puhul loendamise asemel lihtsuse mõttes hoopis mahu- või kaaluühikuid, mis võimaldasid taas pruukida väikseid numbreid (näiteks arvestades külimitte või vakku).

Nii ongi meie rahvapärimustes pärast numbrit 12 järgmine olulisem tähendusi koondav arv alles 100. Arvuga 100 tähistati mitte niivõrd täpselt üle loetud hulka, vaid pigem just selliseid hulki, mida peeti loendamatuks, osutades sel moel nende erakordsele suurusele.

Näiteks mõistatuse „Mees läheb merele, sada silma seljas” vastuseks on „kalavõrk” ehk siis asi, mille silmade hulka pole keegi kunagi püüdnudki kokku lugeda. Rahvapärastes ütlustes ja mõistatustes on 100 mõnikord paaristikku arvuga 1000, millega püütakse veelgi rõhutada kõnesoleva hulga suurust. Samuti kasutati jutustamisel määrangut „sada aastat tagasi” mitte täpselt sajand tagasi toimunud sündmustest rääkimiseks, vaid osutamaks meenutamist väärivatele sündmustele, mis toimusid lihtsalt väga ammu.

Nii saab folklorist öelda, et sada aastat on mitmekülgselt tähenduslik iga ja sünnipäevalapsele võib juba ette soovida tuhat tervist.