INSPIREERIV VÄGILASTEGU: pime mees vallutas Kilimanjaro tipu (2)

Berlin kaotas oma nägemise aja jooksul düstroofia tõttu. Tegu on progresseeruva haigusega, mille käes tema on kannatanud seitsmendast eluaastast. 

Enamiku elust pole haigus mehe elustiili väga palju mõjutanud: ta on sõitnud autoga, harrastanud sportmänge ja lugenud raamatuid. Kuid pärast autoõnnetust aastal 2007 teadis Berlin, et on aeg juhiluba ära anda ja elus muudatusi teha.

Haigus oli teda kätte saamas. Aga Colorados Fort Collinsis elav mees ei kavatsenud hoogu maha võtta. Niisiis hankis ta jalutuskepi ja hakkas jooksmas käima.

Hobi lasi tal näidata oma iseseisvust, peatselt sai sellest võimalus teisigi inspireerida. Berlin hakkas korraldama ekspeditsioone ja koos giidide ja treenerite tiimiga püstitati kiiruse ja ultradistantsi rekordeid maailma kõige väljakutsuvamates paikades.

2014. aastal sai temast esimene pime sportlane, kes läbis joostes äärest ääreni Suure kanjoni. Tegu on 74-kilomeetrise distantsiga, mis on osutunud keerukaks ka kõige meisterlikumatele pikamaajooksjatele. Mullu võttis mees käsile maratoni läbi Peruu mägede Machu Picchusse.

Oma 2016. aasta eesmärgiks võttis mees ühe maailma kõrgeima mäe vallutamise – kõigi selle 5,9 kilomeetri.

"Erinevatelt eelmistest väljakutsetest, kus giidid said maastikku täpselt näha, võtsime sel rännakul kasutusele kahekordse matkakepi tehnika," rääkis Berlin.

See tähendab, et tõusul kandis matkajuht mõlemas käes matkakeppi ja Berlin hoidis nende teisi otsi enda käes. Nii sai ta tunnetada tõusu künkaid ja lohke.

Hoolimata keerukast maastikust ja tingimustest – jäine temperatuur ja 80 km/h puhuv tuul – jõudsid Berlin ja tema meeskond üles vaid 2,5 päevaga ehk tavalisest poole lühema ajaga.

"See oli vapustav kogemus sellest, kuidas sundida kõiki oma teisi meeli kogema mäge täiesti uuel viisil," ütles Berlin. "Matkamine pimedas andis kogu meeskonnale sügavama arusaama sellest, kuidas toimida maailmas ilma eriti sellele toetumata, mida me näeme."