MA LÕBUS ÕLLEPRUULIJA, HÕISSAA JA HÕISSA! ehk "Ise head õlut teha ei ole üldse raske." (7)

Jaanus sattus enda sõnul umbes viis aastat tagasi YouTube'is erinevate hobipruulijate videosid vaatama. Selgus, et meilgi on õllevalmistamiseks vajalik kraam – ja siin ei peeta silmas maltoosat ja toidupärmi – müügil ja mehel tekkis huvi isepruulimine järgi proovida. Esmalt tundus õllepruulimine talle korralik teadus olevat ja esimesed katsed tegi ta sestap n-ö konservidest ehk linnaseekstraktist, millel humal juba sees. Selliste puhul polegi vaja muud teha, kui konserv veega kokku segada ja käärima panna. Pärast paari konservi aga võttis ta juba käsile esimese päris õlleteo.

"Eks see isetegemise rõõm ole," vastab Jaanus küsimusele, mida õlletegu talle pakub. "Pidev katsetamine, õppimine ja see ootamine, et kas tuli ikka selline, nagu plaanitud sai. Ise head õlut teha ei ole üldse raske."

Nagu iga hobi puhul, sõltub ka õllepruulimise hind sellest, millised on ootused ehk kui vingelt asja ette võtta soovitakse. Õllekonserviga stardikomplekti (kõik vajalik sees) saab pruulipoest osta umbes poolesaja euroga, kohati odavamaltki. Aga odavaim viis linnastest õlut valmistada on Jaanuse sõnul "Brew in a bag" (pruuli kotis) meetod. Kogu protsess kuni kääritamiseni toimub ühes nõus. Konservivarustusele lisaks vajatakse suurt keedunõud, kurnamiskotti linnastele ja soovitav on ka jahuti, et virre saaks peale keetu kiiresti maha jahutatud. Sel viisil tegi ka Jaanus oma esimese "päris" õlle.

"Siit edasi on võimalusi palju ja igaüks saab oma koduse pruulikoja kokku panna vastavalt oma võimalustele," hindab kodune õllepruul. "Hea tulemuse saamiseks pole ilmtingimata vaja kallist varustust."

Katel alates 850-st

Kallim varustus on all in one ehk kõik ühes pruulikatlad, millest tuntumad on Speidel Braumeister ja Grainfather. Selliste hinnad algavad 850 eurost. Jaanuse sõnul aga mugavus maksab ja tema hinnangul on sellised katlad oma hinda väärt. Õllepruulimise huvilistele soovitab mees varustuse hankimiseks seda, seda või seda veebipoodi ning lugemiseks John Palmeri raamatut "How to Brew" ("Kuidas pruulida").

Aga kuivõrd see pruulimine majanduslikult mõttekas on – kui arvutada kokku kulud varustusele ja kõigele muule, siis milline umbes on ühiku omahind? Ehk kas tasub ära?

"Eks pruulimine ole hobi nagu iga teinegi – tulu pole oluline," märgib Jaanus. "Aga kui võtta asja nii, et poest enam õlut ei osta, siis tasub igal juhul ära. Eks siin mängivad palju rolli jälle varustusele tehtud kulutused. Aga kui see välja jätta ja võtta arvesse ainult tooraine, siis on võimalik teha pudel õlut odavamalt kui poes saadav tuntud masstoodang. Rääkimata siis veel väiketootjate õlledest. Sina ju palka ja makse maksma ei pea. Samas on võimalik tooraine hind päris kõrgele ajada."

Hobipruulijad käivad koos

Jaanus Ehte asus ise õlut pruulima viis aastat tagasi, kui käsitööõlle tegemine polnud sugugi nii levinud kui täna. Ent hoolimata isepruulimise massistumisest ja sellest, et varsti on vaat, et iga kolmas mees kodune õllepruulija, ei leia mees, et see tema hobi igavamaks teeks – hoopis vastupidi. 

"Pigem teeb see asja just huvitavamaks. Igal kolmandal on erinev!" kinnitab ta. "Tartus toimub iga kuu lõpus hobipruulijate ehk Gambrinuse Gildi kokkutulek, kus siis pruulmeistrid oma uusi pruule omavahel proovivad ja hindavad. Võrreldes muu maailmaga tundub meil ikka suht tagasihoidlik see teema olevat. Rohkem pruulijaid võrdub rohkem jagatavaid kogemusi."

Jaanuse enda kogemused on ilmselt kõige paremad saisoonide (vürtsikas puuviljane õlu – toim) pruulimise valdkonnas. Nimelt ongi ta Belgia õlle ja eriti just saisoonide fänn ja seepärast neid ka kõige rohkem teinud. Mehe õlled on kandnud näiteks selliseid lustakaid nimesid Saisöön, Kloostri Taga Metsas, Lõputu Trill ja Trall ning 30 Aastat Hiljem ning nagu arvustustest näha, on nii mõnigi neist pälvinud ka spetsialisti kiidusõnu. Aga omamoodi põnevaks peab Jaanus kõiki oma seni pruulitud õllesid. 

Puhtus tarviline vara

"Pesemine, pesemine ja pesemine," nimetab mees koduse õllepruulimise kõige tüütumat ja raskemat osa. "Kuna kogu protsessi juures on ülitähtis puhtus, siis väga suur osa kogu protsessist läheb inventari puhastamisele, pesemisele ja desinfitseerimisele. Kõik ülejäänu on puhas lõbu."

Õhtuleht.ee Mehele oletab, et kodus võib vahepeal tekkida virinat, kui mees õlut pruulib – nii mõnigi naine võib ju pahandada, et "jälle köök sinu pruulimise kola ja linnaste lehka täis". Aga Jaanus tõdeb, et õnneks on tema naine ka ise hea õlle usku ning sel teemal probleeme pole. Kuid ruumi pruulimine nõuab – ja kuna Jaanuse korter pole suuremate killast, siis tõmbas ta ühel hetkel oma koduse pruulikoja poole väiksemaks ehk valmistab nüüd korraga 50 liitri asemel 23 l kesvamärjukest.

Arvestades, et endal maitsekad joogid sageli käepärast, siis vist poest laiatarbeõlut ei osta?

"Eks ta mõjutanud on kindlasti ja päris kõvasti," nendib kodune õllepruul. "Ma pigem võtan keldrist oma toodangut või käin Gambrinusest läbi. Õnneks on meil suurpoodides ka juba mingi valik tekkinud."

KUIDAS TEHA KODUS ÕLUT?

Meskimine

Esmalt tuleb linnastatud oder purustada, siis segatakse see kindlal temperatuuril veega ja toimub protsess, kus linnastes leiduv tärklis muudetakse suhkruteks. Peale seda tuleb linnased kurnata ja vajadusel veel läbi loputada ning nüüd jääb üle virre keema lasta ja sinna humalad sisse keeta.

Keetmine

Keedu alguses lisatakse mõrudust andvad humalad, keedu lõpu poole maitse ja aroomi humalad. Keetmine kestab enamasti 60-90 minutit. Peale keetu jahutatakse virre võimalikult kiiresti maha ja pannakse kääritusnõusse. Aereeritakse ja lisatakse pärm.

Kääritamine ja villimine

Nüüd algab kogu protsessi kõige igavam protsess – kääritamine. Sõltuvalt õllest nädal kuni kaks-kolm (mõningate hapuõllede puhul isegi aasta).

Peale seda tuleb õlu pudelisse villida. Lisatakse väike kogus suhkrut, et õlu pudelis korraks veel käärima läheks ja mullid tekiksid. Selleks jäetakse õlu nädalaks kuni kaheks toatemperatuurile seisma. Võimalik on ka teha sundkarboniseerimine, see aga nõuab vastavat varustust. Ja lõpuks oleks hea, kui õllepudelid saaks veel vähemalt nädalakese kusagil jahedas seista. 

***

Pruulimine ja villimine kokku võtavad ühe korraliku tööpäeva ehk 8-10 tundi. Suurema osa ajast võtab pärmi järgi ootamine. 

Allikas: hobiõllepruul Jaanus Ehte