Foto: KÜLLIKE ROOVÄLI
Maailm
20. juuni 2016, 14:26

NÜÜD SELGE - kõige paremad väetamise nipid

Kuni mullas on veel lumesulamisniiskust, tehke ära kevadine väetamine – siis lahustuvad väetisegraanulid ilma kastmiseta ning tärkavatel taimedel on vajalik toitainevaru kohe võtta.

Kui rajate uut peenart või istutate puid-põõsaid, viige mulda põhiväetis: kas mõni kaua lagunev mineraalne kompleksväetis või orgaaniline väetis. Viimastest on enim levinud kondi-, kala- ja verejahu. Selline väetis toimib kogu kasvuperioodi jooksul.

Olemasolevatele peenardele ja kasvavatele puudele-põõsastele andke pealtväetist. Kuigi enamikku väetistest müüakse jämedate graanulitena, olge ikkagi ettevaatlik, et väetis ei satuks tärkava taime lehtedele, mida see võib kergesti põletada. Eriti hoolas olge lämmastik- ja kaaliumväetistega.

Laotage väetis võimalikult ühtlaselt – jagage kogus kaheks ning külvake üks osa piki maatükki, teine aga sellega ristisuunas. Väga väike kogus segage enne laotamist kuiva mulla või jämeda liivaga.

Ärge ületage pakendil olevat soovituslikku normi: liigne väetis on taimedele mürk ning võib nad isegi hukutada. Muru väetisekülvikuga väetades saavutate eriti ühtlase tulemuse.

Kevadisi sibullilli turgutage paar korda vedelväetisega. Igihaljaid rododendroneid võib väetada juba siis, kui maa on kergelt sulanud, sest nad alustavad kasvu hiljem ja väetis aitab pinnast sulatada.

Aedvilja väetage peenarde rajamise ajal, viljapuid ja marjapõõsaid aga kevadise kaevamise käigus. Roose, elulõngu ja püsililli väetage samuti kevadise mullaharimise käigus.

Külmaõrnu taimi väetage, kui suurem öökülmade oht on möödas; neid ei maksa liiga varakult kasvama ergutada. Okaspuid siis, kui maa on sulanud ja suuremad öökülmad möödas.

Artikli aitas teieni tuua: