MAAILMA SUURIM: Fotol on Venemaa vesinikupommi mudel. Teadaolevalt on see «tsaar-pomm» suurima lõhkejõuga relv, mida on kunagi katsetatud.Foto: AFP / Scanpix
18. aprill 2016, 06:00
TUUMASÕDA ÄHVARDAB: veealused droonid ja kurssi muutvad raketid (26)
Venemaa katsetas läinud reedel Astrahani oblasti Kapustin Jari polügoonil kompleksi Iskander-M uut tiibraketti, mida on radaritel võimatu avastada.
Venemaa katsetas läinud reedel Astrahani oblasti Kapustin Jari polügoonil kompleksi Iskander-M uut tiibraketti, mida on radaritel võimatu avastada.
Õhukaitsejõudude staabi teatel lendas rakett pidevalt suunda muutes 40–50 kilomeetri kõrgusel ja tabas täpselt 200 kilomeetri kaugusel olnud sihtmärki.
Tänavu veebruaris teatasid Ühendriigid uudsest tiibraketist, mis heidetakse alla pommitajailt ja seejärel suudab autonoomsel lennul läbida vaenlase õhukaitse ja tabada sihtmärki ülima täpsusega.
Edasi lugemiseks:
Tellimus olemas? Logi sisse
Strateegiliste pommtaja kere ning tiibade külge tiibrakettide kinnitamises ei ole midagi uut. Seda on praktiseeritud juba mõnda aega. Kontseptsioon, et strateegiline pommitaja viib tiibraketid kiiresi üle ookeani vaenlase randade ning piiride lähedale ja sealt sihtmärgi suunas tulistab, on juba mitukümmend aastat tagasi välja mõeldud.Ilmselt käib jutt vaid uuendustest ning täiustustest.
Ka lennu ajal mitu korda kurssi muutev tiibrakett pole kah midagi fantastilst. Piisab kas sidest ja kaugjuhtimisest (nagu droonide korral) või siis teisalt pardaarvutist, sisse söödetud programmist ning GPS-ist. Seega pole kõiges selles põhimõtteliselt midagi uut ja enneolematut. Küsimus on pigem selles, et mis nende edaspidine täiustamine, uute täiuslikumate mudelite väljatöötamine, tootmisse võtmine, masstootmine ning relvastusse viimine maksab. Hetkel on Venemaal näpud põhjas ja majandus virelemas. Aga kui muu majanduse ning tootmise arvel sõjatehnikat arendada, viib see riigis alla nii elatustaseme kui ka uute ressursside kasutusele võtmise, tööstuse ja tehnoloogia uuendamise j.n.e. Näiteks 70-80 arutu relvastuse võidujooksu uus voor jättis NSVL-s unarusse uute nafta ja gaasimaardlate hõlvamise, riigi peamise valuutaallika. Ja kui vanad allikad hakkasid kokku kuivama, siis oldigi lõhkise küna ees. Kui kukub majandus, kukub ka riik. (baas ja pealisehitus) Seda taipas ka Gorba ja seepärast üritaski ta seda uutmist, reforme, kontrollitavat turumajandust (omamoodi NEP-i) j.n.e. E päästa mis päästa annab. Kuid oli juba hilja.
Selles mõttes on tugeva majandusega USA võidurelvastumise uue vooru suhtes märksa paremas stardipositsioonis.
Muidugi on ka oht, et kui Venemaal tekivad näljamässud ning rahutused, läheksid kukutamisohus valitsejad välja viimasele, meeleheitlikule sammule. Alustasid mõne väikeriigi vastu sõda, vibutaksid suurtele hirmutamiseks tuumanuia j-n.e. See on väga vana retsept. Rahva tähelepanu kõrvale juhtimiseks üks väike võidukas sõda. Mäng nende patriootilistele tunnetele. Kuid sellega võib ka alt minna. Näiteks Vene tsaaririik provotseeris 1905.a. sõja Jaapaniga, olles kindel, et see Aasia väike kollane kääbus saab Venemaalt kõva keretäie. Hoobeldi, et peksame sellised lausa papaahadega merre. Aga kuhu see tegelikult viis? Läbikukkumise ning esimese revolutsioonini. Kuid millised tagajärjed võivad sõjalisel läbikukkumisel olla veel praegu, tuumaajatul? Varem lihtsalt ei olnud tuumanuppu.