Arsenali keskus: pärast sajandit müüri taga (4)

Tõesti, Tallinna koleruumi positiivne hõlvamine jätkub. Pealinna suured alad olid varasematel aegadel linnaelanike pilgu alt peidetud räämas fassaadide ning inetute, käpardlikult laotud müüride taha. Uuemad ajad on meid korduvalt meeldivalt üllatanud, kui enamasti Nõukogude Vene sõjaväe või sõja- ja salatööstuse käes olnud kvartalitele on taas saanud võimalikuks inimeste ligipääs. Värskemad näited on Telliskivi loomelinnaku areng ning alles pooleli olev Noblessneri kvartali uuendus, mis toovad linnaruumi tagasi väärikad pae- ja tellishooneid.

Järg on linna põhjaosas jõudnud nüüdseks juba Kalamajast kaugemale, üle selle tagumiseks piiriks oleva raudtee Erika tänavasse. See tänav on olnud viimaste aegadeni üsna nukrailmeline: mõne hüljatud maja akendest ja teiste müüridelt sirgusid juba pisemad puud, nii tsaari- kui ka Nikita-aegsed hooned aga polnud näinud paremaid aegu valmimisest saadik. Ja poolt ühest tänavaküljest varjas müür, mille tagant paistsid samuti sõjatehase poolhüljatud majad.

„Tallinna kesklinn sirutub üha Kopli poole, siin on tinglikult Kalamaja piirkonna pikendus,” märgib arhitekt Jaan Port, kui kohtume Tööstuse ja Erika tänava nurgal, kus käimas suurejoonelised ehitus- ja mullatööd. Kõik mäletatud müürid on langenud, nende keskelt on nähtavale ilmunud kolm tellishoonet, mida ehitatakse ümber Arsenali keskuseks. „Tegu pole järjekordse kaubanduskeskusega, ehkki siin on ka kauplused. Esimesed avavad oma uksed juba tuleval kuul, Selver ilmselt sügisel. Aga mis hoopis olulisem – Arsenalist saab tõeline keskus, kokkusaamiskoht nii kohalikele kui ka külalistele,” kirjeldab arhitekt loomingulist ülesannet, mida nad on nüüdseks lahendanud juba üle kolme aasta.

Palju uut, veel enam vana

Paneme kiivrid pähe ning läheme tänavalt paistnud hiigelhoone hoovile keskuse valmimiskäiku uudistama. „See suur kolmeosaline sammastega hoone, mis Erika tänava äärde jääb, see ehitati algselt sõjaväele kasarmuhooneks. Maja jõudis katuse alla, alustati krohvimist, siis lõpetas esimene maailmasõda tsaaririigi. Eesti ajal olid siin riiklikud sõjatehased ehk Arsenaal, sellise kirjagi leidsime fassaadi puhastamisel keskmise ukse kohalt,” näitab Port haruldust. Ta selgitab, et hiigelhoone jäigi sajandiks nii, nagu krohvi alla minema pidanud tellissein pidi olema: sügavate vuukidega ning erilise viimistluseta. Ning aja jooksul tumedaks tõmbununa.

Projekteerijate otsus oli jätta kogu kompleksis kõik võimalikult algupäraseks. Kõik, mis lisatakse, on aga modernse ilmega. „Kui alustasime, oli esimene asi piirdemüürid maha võtta. Siis läksid takkajärgi kõik silikaadist lisaehitised ning suur inetu katlamaja. Siin on kokku kolm tsaariaegset hoonet, see suur, ja siis kaks väiksemat. Ühest jäid alles vaid mõned müürid, kaheksakümmend aastat hooldamata jätmist oli oma töö teinud. Palju on tulnud korrastamisel ning ümberehitamisel ka mitmesuguseid n-ö üllatusi. Ka sajand tagasi ehitati vahel nii, kuidas juhtus,” räägib Port.

Suure hoone külge on nüüdseks ühtse katuse alla ühendatud kaks väiksemat hoonet, esimesele korrusele tulevad kaubatänavad. Ühe klaaskatusega kaetud kaubatänava lõpust on isegi näha üle Volta hoonetekompleksi Oleviste torninõela – nii lähedal oleme tegelikult Kalamajale ja ka kesklinnale. Ja teise korruse terrassilt hakkab avanema suurepärane vaade merele ja ka uutele majadele, mida teispoole Tööstuse tänavat peagi ehitama hakatakse.

Nagu uus Kalamaja

Praegu sagivad uue keskuse sees ristuvatel laiadel tänavatel suured killustikku vedavad traktorid ning türpides töölised, aga sügiseks saab valmis ka see osa, kus punased tellismüürid vahelduvad värskel valatud betoontarinditega. Kõige silmahakkavam on eelmisi aegu meenutama jäetud tehasekorstna mitmemeetrise läbimõõduga ja antiiksetest punatellistest silinderjas jalg, millest plaanitakse rõivapoe prooviruumi. „Vana säilitamine ning selle täiendamine uuega – see ongi põhimõte, mida me selle objekti puhul oleme ellu viinud,” märgib Port. Uus, tehasehoonete disainist lähtuvate lahendustega osa liigendub sujuvalt tsaariaegse antiigiga.

Suures majas on ehitusasjad kõige kaugemale jõudnud: värsked uhked katused peal, uued aknad ees, alumisel korrusel juba sisustatakse esimest poeruumi riiulitega.

„Siin saab ümbruskonnas veel mitu maja kohe korda, elu tuleb siia piirkonda kiirelt juurde, uus Kalaranna tee pakub ka head ühendust kesklinnaga,” kiidab arhitekt seni üsna kuulusetut piirkonda, millest aga on oodata ühendajat Kalamaja ning alles planeerimisjärgus olevatele Kopli rajoonidega.

--------------------------------------------------------------

Põhja-Tallinna keskus Arsenal

Keskuse kasulik pind 15 000 m²

Arhitektuur: PIN Arhitektid OÜ – Jaan Port, Markus Nimik, Neeme Tiimus, Anna Nikland

Sisearhitektuur: PIN Arhitektid OÜ – Katrin Kaevats, Jaan Port

Ehitaja: NORDECON – Oleg Kaas, Andres Kriis