Olden JentsonFoto: erakogu
Maailm
7. aprill 2016, 14:00

Süstasportlast viib vee peale närvikõdi

Adrenaliin ehk ekstreemse olukorra puhul kõhus ja närvides tekkiv kõditunne on see faktor, mis sunnib süstasportlast juba kaheksa aastat igal võimalusel kitsukese alusega veele aerutama.  

Praegu 33-aastane Olden Jentson sattus süstaspordi juurde 25-aastaselt ehk kaheksa aastat tagasi. Varem erinevaid spordialasid harrastanud mees leidis juhuse läbi endale seni sobivaima.

"Sattusin ühe härraga Vääna-Jõesuus jaanipäeval niisama tiksudes kokku," meenutab mees oma elu üht märgilise tähtsusega päeva. "See oli endale just süsta ostnud ja vedas mind vee peale sõitma. Lained olid, action oli ..."

Mõnusat närvikõdi – tõsi, vahel küll rohkem ja vahel vähem – pakub hobi Jentsonile ka täna. Pealinnas mere lähistel elavat ja Pirita süstaslaalomiklubisse kuuluvat meest köidab merest enam siiski aerutamine jõgedel – mõistagi kärestikulistel jõgedel. 

Juba aastaid osaleb hobisportlane ka erinevatel aerutamisvõistlustel: põhiliselt kõigis Eesti sarjades ja lisaks vahepeal ka võistlustel lähinaabrite juures. Sealjuures juba üsna edukalt.

"Eesti meistrivõistlustel kärestikuslaalomis kolmas koht ja siis on olnud hunnik maratonivõite, näiteks kevadisel Türi-Tori maratonil (kiirlaskumine Pärnu jõel – toim)," meenutab Jentson seniseid parimaid tulemusi. "Lätis on ka mingid maratonivõidud, Gaujas Bāziens ja sellised. Soomes veel esikolmikut ei ole näinud, aga esikümnes olen olnud."

Mõned aastad tagasi tuli mees ka Eesti esimeseks lumekajakitamise meistriks, sõites veesõidukil edukaimalt alla Kuutsemäe lumerajalt. Kui palju aga Jentson selliste saavutuste nimel trenni teeb?

"Minu töö on juba treening, nii et võiks öelda, et iga päev," hindab mees, kelle igapäevatööks kivist tööpindade valmistamine. "Süstatrenni teen sõltuvalt tervislikust seisukorrast ja aastaajast võimalikult palju. Jõusaalis ekstra ei käi."

Töö annab lisaks trennile muidugi ka leivaraha – ja raha, et tegeleda hobiga, mis pole kõige odavamate killast. "Paadid maksavad, riided maksavad, sõidud igale poole maksavad – kuidagi ära elan ja väga pole midagi vahele pidanud jätma, aga on mõned kohad, kuhu tahaks minna, aga oma rahadega ei jõua," tõdeb Jentson.

Mõne nädala pärast toimub Lõuna-Eestis siinne tuntuim aerutamisvõistlus – Võhandu maraton (üht selle ürituse videot saab vaadata näiteks SIIT). Seda sajakilomeetrist distantsi on Olden Jentson läbinud nii süstal, kanuul kui ka kummipaadil. Kui mehelt – kes igal aastal peale maratoni lõppu juba järgmise aasta omaks ära "broneeritakse" – naljatamisi küsida, kas sedakorda läheb ta Võhandule näiteks veelaual (sellel seistakse gondoljeeride kombel püsti), vastab ta, et sedakorda siiski süstaga. Aga veelauaga Võhandu läbimise mõte mõlkuvat peas küll.   

Milline näeb välja süstaslaalom kärestikulisel jõel Soomes Taivalkoskis ja kuidas saab sellega hakkama Olden Jentson (videos äratuntav blondi hobusesaba järgi), saab vaadata siit.