Islamiriik jätab maha laibamäed (68)

Praegu on Islamiriik (IR) maailma võimsaim ja tegusaim terroriorganisatsioon, kelle peakorter (pealinn) asub Ar-Raqqa linnas Süürias. Kuigi islam ei ole vägivalda ega terrorit õhutav usund, kasutatakse Islamiriigi nimetust selleks, et suurendada oma toetajaskonda ja külvata hirmu. IRi siht on kõigi moslemite allutamine endale. Islamiriigi kontrollitav territoorium on üsna suur ja sellel elab hinnanguliselt umbes 10 miljonit inimest.

Teatmeteoste andmetel oli praegu Islamiriigi nime kandev rühmitus olemas juba 1990. aastate keskel, sellest ajast saadik on organisatsioon vahetanud ligi kümme korda nime. Praegugi ei ole läänemaades jõutud üksmeelele ja Islamiriigist kõneldes tarvitatakse eri nimetusi, kusjuures levinumad ingliskeelsed lühendid on IS (Islamic State), ISIS (Islamic State of Iraq and ash-Sham) ja ISIL (Islamic State of Iraq and the Levant). Eesti keeles oleks siiski loogilisem kasutada nimetust Islamiriik ja lühendit IR.

Islamiühiskonna võitlejad võtsid nimetuse Islamiriik kasutusele eelmisel aastal, kui olid vallutatud aladel välja kuulutanud islamikalifaadi. Seejuures toimus see vallutustöö Iraagi ja Süüria territooriumil eelmise aasta juunis nii ootamatult ja kiiresti, et vastaspool ega ka välisriigid ei suutnud arugi saada, kui Süüria ja Iraak olid suurtest maa-aladest ilma jäänud.

Islamiriik on ülemaailmne islamistlik sunniitlik terroriorganisatsioon, mis on olnud tihedalt seotud al Qaida ja Osama bin Ladeniga. Ühenduse eesmärk on islamistliku ühiskonna ja riigikorra kehtestamine võimalikult suurel territooriumil, kus kehtiksid koraani ja šariaadi põhimõtted – esialgu Süürias ja Iraagis, seejärel kõigis islamiriikides, hiljem miks mitte ka kogu maailmas.

On ju üks Islamiriigi põhideviise "Kestmine ja laienemine". Seda arvestades on paljud maailma riigid kuulutanud Islamiriigi terrorirühmituseks ja selle tegevuse keelustanud.

Keegi ei tea, kui suur on Islamiriigi armee. USA luureandmetel võib selles olla 30 000 inimest, Venemaa julgeolekuteenistuse hinnangul kuni 50 000, kuid Iraagi ja piirkonna teiste juhtide kinnitusel on koguni 200 000–300 000 sõdalast.

Islamiriik on väga rikas terrori­organisatsioon, kellel on mitu olulist rahaallikat. Suurt raha saadakse nafta­ärist, kuritegevusest (pangaröövid, lunaraha, uimastikaubandus, prostitutsioon, salakaubandus, kunstiväärtuste müük jne), erainvestoritelt, isegi hukatud inimeste siseelundite ja orjade müük on pandud organisatsiooni eesmärke teenima.

Tähtsust pole ei inimelul ega hoonel

Pühasõdalased on mõnes mõttes nagu lillelapsed, kes teevad seda, mida tahavad ja mis neile meeldib, kuid tagajärjed ei lähe neile absoluutselt korda. Nad tunnevad ennast oma kontrolli all olevatel aladel üsna turvaliselt ega karda kedagi ega midagi.

IRile pole inimelul mingit väärtust ega kaalu. Nii hukkus Iraagi lääneosas asuva ar-Ramadi linna vallutamisel eelmise nädala lõpul väidetavalt sadu inimesi, kelle hulgas oli valitsusvägede sõdureid, tavaelanikke ja ründajaid. Islamiriigi võitlejad on juba ammu arvestanud, et vajaduse korral ei ole ka nende enda elul suurt tähtsust ja nad on nõus püha eesmärgi nimel iga kell surema.

Pärast iga IRi vallutust on asulate tänavatel tavaliselt palju laipu, mis veresauna algatajaid eriti ei morjenda. Nende põhieesmärk on linn või objekt ükskõik mis hinnaga enda kontrolli alla saada, kuid kui palju hukkub selles rünnakus inimesi või saab kahjustada ehitisi, pole IRile tähtis. Islamiriik harrastab ka massi­hukkamisi, näiteks ar-Ramadis olevat hukatud üle 500 inimese, nende seas palju naisi ja lapsi.

Ka orjandus, orjakaubandus ja koonduslaagrid on Islamiriigis auväärsel kohal. Islamiriik kehtestab okupeeritud territooriumil mitme­suguste rikkumiste eest karme karistusi, kusjuures eri piirkondades võivad need erineda. Näiteks suitsetamise eest võidakse rihmaga nüpeldada või sõrm maha raiuda, võõra naise kõrval istumine lõpeb vangikongiga, pederastid aga pillutakse kividega surnuks.

Palju on IRi sõdalasi kritiseeritud sellegi eest, et nad ei suhtu piisava austusega esivanemate pärandisse. Tegelikult ongi nii, et IRi armee ei põrku tagasi ka iidsete kirikute, templite, pühapaikade lammutamise ees, sest nendel ehitistel pole sõdivate islamistide jaoks mingit väärtust.

Seejuures ei peksta nn kultuuri­genotsiidi raames puruks ainult mitte­islamistlikku kultuuripärandit, vaid vasarate ja kirvestega raiutakse tükkideks ka islamikultuuriga seotud esemeid (esijoones kuuluvad nende alla loomulikult šiiitide aarded).

Viimastel päevadel on eriti palju tähelepanu pööratud Palmyra linnale, mille Islamiriigi võitlejad vallutasid sel nädalal. Süüria linn Palmyra oli antiikajal üks tähtsamaid linnu ja sellest ajast on säilinud templite, sammaste ja muude ehitiste varemeid.

Suur ja kiire laienemine

Mitmes maailma riigis viimasel ajal korraldatud terroriaktid on Islamiriik kirjutanud enda arvele ja võtnud nende eest vastutuse. Kas need on ka tegelikult tema kätetöö, ei oska keegi ütelda, sest IR võib kasutada selliseid vahejuhtumeid lihtsalt enda huvides ära – nii populaarsuse suurendamiseks kui ka hirmu külvamiseks. Kui aga terroritegude taga on tõepoolest IR, mis on vägagi võimalik, siis tasub teda tõesti karta.

Igatahes on rühmitus väitnud, et neil on näiteks 15 USA osariigis seatud lahinguvalmidusse 71 võitlejat, kes on esimese käsu peale valmis ründama suvalist objekti või destabiliseerima olukorda. Sellesse väitesse tuleb üsna tõsiselt suhtuda ja selle tõelevastavust kontrollida, sest ega ilmaasjata pole märgitud, et Islamiriik kujutab alates Teise maailmasõja lõpust suurimat ohtu inimkonnale.

Igatahes on teada, et IRil on mitmes maailma riigis oma võitlejaid või vähemalt tulihingelisi pooldajaid, kes on nõus pimesi oma juhtide korraldusi täitma, ükskõik kui tobedad, ohtlikud või ohvriterohked need ka on. Paljudes suuremates lääneriikides olevat koguni illegaalsed ja mitte pisikesed Islamiriigi rühmitused. "Allahi õnnistusel suurendame oma võitlejate arvu välismaal," on teatanud Islamiriik ja iga päevaga saab üha selgemaks, et Islamiriik püüab tõepoolest oma haarmeid vähkkasvaja kombel kõikjale laiali ajada ja võitlejaid värvata paljudest riikidest mõnikord lausa avalikult (viimati saadi sellisele tegevusele jälile Kanadas ja USAs).

Euroopasse on islamiriiklastel eriti lihtne pääseda. Esiteks on Euroopa nende "kalifaadile" väga lähedal ja teiseks on terroristidel hiilgav võimalus põgenikena suvalisse Euroopa riiki imbuda. Euroopa politsei ei suuda paatidega saabunud põgenikke islamisõdalastest eristada, eriti kui neid tuleb korraga sadu, seetõttu saab terroriste Euroopasse jõuda lausa hulgakaupa. Seetõttu tasub rahuliku elu ja terrorivaba õhkkonna nimel iga Euroopasse pürgija tausta põhjalikult kontrollida ja kõik vähegi kahtlased põgenikud silmapilk tagasi saata.

Iraagis on Islamiriigi üks eesmärke Bagdadi vallutamine. Kuigi lääneriikide info kohaselt on Iraagi valitsusel piisavalt sõjajõudu, et Bagdadi kaitsta, pole sugugi kindel, et sellest jätkub Islamiriigi takistamiseks.

Ekspertide suust on kõlanud väide, et Islamiriik on määratud läbikukkumisele, sest tema põhitegevus on röövimine ja röövitud asjade müük. Selleks, et üha rohkem müüa, tuleb järjest rohkem röövida ja rüüstata, muidu variseb süsteem kokku.

Samas on ka selge, et Islamiriik on viimasel aastal üsna edukalt toime tulnud ja oma kontrolli alla saanud rohkem maad ning lääneriikidel, Iraagist ja Süüriast rääkimata, pole õnnestunud välja mõelda tõhusat rohtu terroristide vastu.

Preemia – 20 miljonit dollarit

USA pani mai algul välja 20 miljoni dollari suuruse auhinna inimes(t)ele, kes annavad infot Islamiriigi nelja liidri asukoha kohta.

Tariq Bin al-Tahar Bin al-Falih al-Awni al-Harzi pea maksab kolm miljonit, Abu Muhammad al-Adnani ja Abu Omar al-Shishani (selle varjunime taga peitub grusiin Tarhan Batirašvili) oma viis miljonit ning seitse miljonit lubati Abu Ala al-Afri (ehk Abd al-Rahman Mustafa al-Qaduli) tabamise eest.

Kuigi mai keskel teatas Iraagi kaitseministeerium al-Afri hukkumisest USA õhurünnakus, pole tema surma kohta siiski ümberlükkamatuid tõendeid õnnestunud koguda.

Juba 2011. aastal lubasid ameeriklased 10 miljonit dollarit kinkida Islami­riigi tegeliku juhi ja kaliifi Abu Bakr al-Baghdadi tabamise või tapmiseni viiva info eest.

Teisalt on Islamiriigil nõnda palju liidreid, et nendest mõne tapmine ei kahanda vähimalgi määral organisatsiooni elujõudu ja võitlusvalmidust, seetõttu on üksikute liidrite tagaajamine üsna mõttetu.

Ühe kuulduse järgi polevatki USA Islamiriigi peavaenlane, nagu ta laseb ennast välja paista. On viiteid, nagu oleks Islamiriik tekkinud ameeriklaste valvsa pilgu all ja ameeriklased rahastaksid ja relvastaksid mingil määral islamisõdalasi. Spetsialistide oletuse kohaselt olevat Islamiriik USA varu­variant, et äkki läheb seda rühmitust mingil põhjusel kunagi vaja.

Tegelikult polegi võimalik tõmmata selget piiri riikide, organisatsioonide, üksikisikute vahele, et üks toetab Islamiriiki ja teine mitte. Sageli võib üks ja sama subjekt abistada mõlemaid või vastupidi ning tavamaailm ei pruugi sellisest topeltmängust midagi teada.

Sõpru on palju, kuid vaenlasi veelgi rohkem

Paljudest maailma riikidest on läinud inimesi Islamiriigi armeesse võitlema uskmatute ja usutaganejate vastu. Hinnanguliselt pärinevat kõige rohkem organisatsiooniga liitujaid Prantsusmaalt, Venemaalt (Tšetšeeniast), Suurbritanniast ja Saksamaalt, aga neid on ka näiteks Soomest ja isegi Eestist. Luureandmete põhjal ja asjaosaliste sõnul pärinevat Islamiriigiga liitunud vabatahtlikud inimesed ligi sajast maailma riigist ja neid on tuhandeid, kusjuures peaaegu iga päev saab IR mitusada võitlejat juurde. Välismaalasi värbab osavalt ka Islamiriigi võimas propagandamasin, kes avaldab videoid ja filme lihtsameelsete ja kergeusklike mõjutamiseks.

Pühasõdalastel pole ka vaenlasi vähe. Esivastasteks on loomulikult Iraagi ja Süüria valitsusväed ja Iraagi ning Süüria kurdid, Iraagi ja Iraani šiiidid ning USA juhtimisel tegutsev rahvusvaheline koalitsioon. Seejuures on ameeriklasi kõige rohkem ajanud närvi IRi lubadus korrata USAs 2001. aasta 11. septembri sündmusi. Kuid siiamaani pole isegi ameeriklastel õnnestunud IRi juhtkonda ja vägesid olulisel moel kahjustada.

Islamiriigi löögi all on peaaegu kõik välismaalased, kes pole nende tulihingelised toetajad, ning olgu nendeks siis turistid, ajakirjanikud, arstid, abitöötajad. Kes pühasõdalaste kätte peaks langema, selle saatus on sama hästi kui otsustatud. Sageli küsivad nad pantvangide koduriikidest ka igaks juhuks lunaraha, aga kuna enamasti jääb see neil saamata, siis järgneb kiire mahanottimine.