Üht järjekordset avamisüritust 31. juulil 1999 kirjeldab Liim nii: "Sellel avamisel oli veel midagi olulist. Minult päriti: "Miks siin lehvib ka Ukraina lipp? Miks on siin välja pandud suur Bandera portree?" Kautlasse olid kohale tulnud ukrainlased, kes esindasid Ukrainas punaste vastu võidelnud Stepan Bandera ja Galiitsia Waffen-SSi veterane. Kohal oldi oma lippude ja kõnedega. Sõnum eestlastele kanti ette ukraina keeles, mille tõlkisin. Meenutati moskoviitide metsikusi Ukrainas ja jätkuva vabadusvõitluse vajadust. Tervitati eestlastest relvavendi."
Ukraina valitsus saatis Kautlasse ka tervitustelegrammi. Eesti tähtsad esindused jäid aga kohale tulemata, oli Liim solvunud.
Kautla lahing 1941. aasta 31. juulil peeti Erna rühma ümber koondunud metsavendade ja kapten Mihhail Pasternaki juhitud hävituspataljonide vahel. Ernalased murdsid lahingutega järgmisel päeval piiramisrõngast välja, mille järel (väidetavalt Lätist kohale tulnud) hävituspataljon 5. ja 6. augustil Kautlas talusid koos inimestega põletas ja muid metsikusi korda saatis. Muinsuskaitsjad avasid esimese uue mälestustahvli Kautlas 1989. aastal.
Banderast lähemalt.