Foto: KALEV LILLEORG
Blogid
11. juuli 2014, 07:00

Kuidas Eestis sõjaline suurtööstus rajamata jäi (1)

"Tööd ja leiba töölistele. Kas rikastume sõjalise suurtööstusega?" karjub Uudislehe pealkiri 12. juulil 1930.

Leht kirjutab, et ärimees Jakob Pärtsel kavatseb Noblessneri tehased jälle käima panna, et toota insener Papello õhukaitseaparaate. "Käesoleval juhusel on tegemist aparaadiga, mis määrab ära õhukahuri sihingu. Seniste Zeissi aparaatide abil on võimalik juhtida kahurtuld lennukitele nii vähetabavalt, et 6000 kuuli hulgast tabab ainult üks. Papello aparaadiga saab juhtida tulistamist lennukitele nii, et iga kuul tabab," selgitab ajaleht.

Viljandis sündinud inseneri Karl Papello Kaupmehe tänava poolkeldrikorrusel olnud töökojas valmistatud kõlamõõduaparaati ostsid ja katsetasid ameeriklased, inglased ja rootslased. Paraku ei andnud pangad selle tootmiseks Eestis ja Noblessneri tehaste ostmiseks raha. Nii jäi suurtööstus rajamata. Karl Papello istus 1932. aastal lennukile ja sõitis Saksamaale Carl Zeissi vabriku kõrgepalgaliseks töötajaks.

Seal sai ta omaette labori ja kuuldavasti patenteeris kümneid leiutusi. Venelased vahistasid ta sõja lõpul ja sundisid oma sõjatehastes konstruktoriks. Vangist vabanedes läks Papello Jenasse tagasi ja töötas veel poolkurdi (konstrueeris aparaadi, mis kõrva asendas) ja haige vanurina kuni oma surmani 1958. aastal Saksa DV ajal nime VEB Carl Zeiss Jena kandnud firmas.