Miks me ikkagi tõmbleme Rosenbergi pärast? (27)

Kultuuriministeeriumi poolt ei tulnud mingit käsku, et kõrvaldada Alfred Rosenberg Eesti ajaloost, kommenteeris saates juhtumit kultuuriminister Rein Lang. Küsimus oli tema sõnul tervikus. Muuseum eemaldas kultuuriministeeriumi soovitusel stendi ajutiselt, kuni lepitakse kokku juudi kogukonnaga. Kas Rosenbergi stend uuesti muuseumis tagasi pannakse, seda Lang oma sõnul ei otsusta.

Varem on Lang öelnud, et teadus ei saa viia selleni, et teatud rahvus end solvatuna tunneks.

Kunstiajaloolane Marika Valk ütles, et lähiajaloo suhtes ei saa me olla emotsioonideta seoses vanematega. Marko Mihkelsoni sõnul tekitab emotsioone see, et meilt võeti vägivaldselt oma lugu ja sunniti peale võõras. Meil puudub kindlustunne oma loo suhtes, arvas Mihkelson: „Meil läheb tõenäoliselt vähe rohkem aega, et teatud probleemidest üle saada."

Leiti ka, et õieti pannakse meid tõmblema. David Vseviov märkis, et juudi kogukond juhtis stendile vaid tähelepanu, stendi mahavõtmisest ei olnud juttu. Ta tunnistas, et teda on pandud situatsiooni, kus ta peab kaitsma Rosenbergi. Vseviov nentis, et küsimus on valikutes ja tema oleks esitanud Rosenbergi stendi siis, kui "tuleb järgmine kord".

Valk leidis, et soovitus kõrvaldada Rosenbergi stend näitab, et on olemas „mingi üks tõde". Tema sõnul oleks pidanud eelnema arutelu. Samas leidis Valk, et ajalooga seoses on meil emotsioonid, turisti jaoks kujutas see stend lihtsalt infot. Ajaloomuuseum on aga suunatud Eesti elanikele.

Erkki Bahovski on seostanud stendi mahavõtmist teega vaikivasse ajastusse. Muuseumi eesmärgiks peaks olema, et eesti avalikkus teadvustaks holokausti õudusi. "Kas Rosenbergi eemaldamine aitab seda kuidagi teha?" küsis Bahovski.

Marko Mihkelsoni sõnul tehti viga stendi ülespanekuga ning ka selle mahavõtmine ei jätnud „head mekki".