Eesti

20. augustil 2021 möödub Eesti iseseisvuse taastamisest 30 aastat. Õhtuleht taasavaldab 19.08.2011 ilmunud loo.

AUGUSTIPUTŠ: ärevad päevad 30 aastat tagasi (15)

Maarius Suviste, 19. august 2021 20:41
Foto: Erik Prozes

Esmaspäev, 19. august

Kell 4. N. Liidus algab sõjaväeline riigipöördekatse.

14.10. Tallinna lennuväljal maan-dub sõjaväe transpordilennuk, kust väljub poolsada dessantväelast koos veoautoga GAZ 66 ja väliköögiga. Tallinna reisisadam on suletud. Sõjavägi põhjendab asja õppustega lahel...

20.30. Luhamaa piiripunkti läbib Pihkva 76. õhudessantdiviisi polgu kolonn, kus on 62 lahingumasinat, 12 roomiktransportööri, 13 ratassoomukit ning 36 eriotstarbelist ja transpordiautot sõjaväe, laskemoona ja varustusega. Suund võetakse Tallinnale. Sõjaväe Eestisse toomise ettekäändeks on sõjalised õppused, mille eesmärk olevat radioaktiivsete ainete lekke tagajärgede likvideerimise harjutamine.

23.14. Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugis loeb ette üleskutse: rahvas, tulge Televisiooni- ja Raadiomaja kaitsele! Naised-lapsed jätke koju! Terariistu ja vormirõivaid pole vaja.

23.16. Teatatakse, et Eestisse jõudis Edgar Savisaar, kes käis Stockholmis esmaspäevamiitingul esinemas. Ta tuli Soome kaudu kaatriga üle lahe.

Teisipäev, 20. august

0.55. Raadiomaja juures on kaitsel sadakond inimest, Telemaja juures teist samapalju. Teletorni liftid tõstetakse üles, meeskond jääb ootele.

1.00 Sõjaväemasinad koonduvad kolonniks Saverna ümbruses.

1.10. Eesti Raadios esineb valitsusjuht Edgar Savisaar. Tema sõnul ei saa veel öelda, et riigipööre oleks õnnestunud: lähemad 24 tundi näitavad, kumb pool suudab haarata initsiatiivi. Me peame aru saama, et kaalul on demokraatia saatus, iseseisvuse saatus.

3.00. Raadios loetakse ette Rahvarinde teade: kell 16 kutsutakse kõiki Vabaduse platsile miitingule demokraatia kaitseks.

3.01. Sõjaväemasinate kolonn on tulekul Tallinna poole.

10.00. Tallinna lähistele on jõudnud esimene osa piki Tartu maan-teed lähenevast soomuskolonnist.

13.00. Soomukid Tallinnas.

16.00. Tuhanded inimesed Vabaduse platsil. Protestimiiting Nõukogude sõjardite vandenõu vastu.

Välisminister Lennart Meri ütleb Helsingis pressikonverentsil, et Balti riikide valitsused on valmis moodustama pagulasvalitsused, kuid selle moodustamine ei ole täna enam nii tõenäoline kui eile.

23.04. Kõlab Ülemnõukogu juhataja Ülo Nugise ajalooline haamrilöök. 69 poolthäälega võetakse vastu Eesti Kongressi juhtidega kooskõlastatud otsus, millega kuulutatakse Eesti riiklik iseseisvus taastatuks.

Kolmapäev, 21. august

Kell 4.21. Politseiametisse teatatakse, et Kloostrimetsas teletorni juures on eelmisel päeval Pihkvast saabunud dessantväelased.

4.30. Sõdurid tungivad teletorni territooriumile.

4.37. Hõivatud on I ja II korrus.

4.49. Dessantväelased on jõudnud XXI korrusele. Torni tehnilisse keskusesse nad siiski ei pääse. Teletorn jätkab saadete edastamist ja on ainuke "aken", mille kaudu levib välismaailma pildiline teave N. Liidus toimuvatest sündmustest.

15.15. Rahvahulk ümbritseb teletorni, takistades sõjaväe tegutsemist.

16.40. Sõjahüüd dessantväelaste suust. Tekib rüselus ja sõnavahetus rahvaga.

17.30 Teletorni juures kohtuvad valitsusjuht Edgar Savisaar ja Balti sõjaväeringkonna ülema esimene asetäitja kindralleitnant Melnitšuk. Nad jõuavad kokkuleppele, et teletorn vabastatakse. Kindralil oli ühendus NSV Liidu kindralstaabi ülema Moissejeviga, kes andis korralduse dessantväed Eestist välja viia.

Sõdurid lahkuvad tornist, võttes valuutabaarist kaasa rohkem kui 1000 dollari eest välismaa asju.

Pärast 21. augustit

22. august. Island tunnustab esimese lääneriigina Eesti, Läti ja Leedu iseseisvust.

23. august. Soomest tuleb koju välisminister Lennart Meri, kes keeldub laevast maale tulemast, kuni sadamas lehvib punalipp. Lipp võetakse maha.

24. august. Vene NFSV tunnustab Eesti Vabariigi iseseisvust. Päev hiljem loobub Mihhail Gorbatšov NLKP Keskkomitee peasekretäri ametist.

Allikad: "Kaks otsustavat päeva Toompeal", "Eesti ja maailm. XX sajandi kroonika" ning tollased ajalehed

Poemüüjate streik: kaitseme vabadust ja demokraatiat!

Tartlased mäletavad, et augustiputši päevil olid linnas paljudes ettevõtetes tööseisakud. 21. augustil 1991 seisis töö näiteks Sangaris, TÜ Raamatukogus, Tarmekos. Bussiliiklust hõrendati. Peeti miitinguid, võeti vastu pöördumisi jms.

Kurjaks tegi paljusid linlasi see, et solidaarsusstreigiga ühinesid kauplused. "Läksin veerand tundi enne streigi algust Sõpruse kaubahalli. Paraku oli uks juba kinni," rääkis üks pahane linlane Postimehele. "Uksel oli valgele paberilehele kirjutatud eestikeelne tekst: "Suletud 12.00–14.00. Kaitseme vabadust ja demokraatiat."" Ta küsis, kuidas me kaitseme vabadust, kui lapsele ei saa piima osta?

Saverna kandis pakuti kolonnile viina

Lõuna-Eestis Saverna kandis kostitasid külamehed mööda maanteed Tallinna poole liikunud dessantväelasi viinaga.

"Andsime neile viina. Neljast kastist aitas. Kaks esimest kasti haarati kiiresti," meenutab viinajagaja, tollane kolhoosnik Relvo Värton. "Tahtsime, et nad jõuaksid Tallinna väsinuna. Viina tõin oma keldrist. See oli rohelise sildiga Moskovskaja. Kastid on siiani alles, mõned tühjad pudelidki." Värtoni sõnul kustutati Valgjärve telemastis tuled, et kolonn seda üles ei leiaks. Ja nagu viinast veel vähe oleks, vahetati tee ääres viidad ära: et dessantväelased vale teed läheksid. Osa jõudnudki hoopis teise kanti välja.

Esimesed abiellujad siiani õnnelikult koos

Taasiseseisva Eesti esimene eestlastest abielupaar registreeriti Tartu perekonnaseisuametis 21. augustil.

Noorpaarile ulatati pidulikult abielutunnistus, mille kaanel olid ka tähed CCCP. Tõsi, sees oli ikka Eesti Vabariigi vapiga pitsat, kirjutas Postimees 1991. aasta augustis.

Abielupaar laulutati päevi hiljem Tallinna Toomkirikus. Noored olid optimistlikud, et pääsevad koos sugulaste-tuttavatega takistamatult Toompeale. "Loomulikult ei osanud me aimata, millisele keerulisele ajale satub meie jaoks tähtis sündmus," ütles värske abielumees.

20 aastat tagasi augustiputši ajal abiellunud perekond Merisalu on siiani õnnelikult koos. "Elame Viimsis, meil on kolm last," ütles pereisa Õhtulehele.

Tita ootas ja sündis ENSV asemel Eesti Vabariigis

Küsisime Õhtulehe kodulehel lugejatelt meenutusi 20. augustist 1991. Avaldame lehes mõned neist.

"Ootasin esimest last ja sel ajal viibisin Haapsalu haiglas. Seal olid kõrvaklapid raadio kuulamiseks ja uudised tegid üksjagu ärevaks. Tita siiski ootas ja sündis ENSV asemel Eesti Vabariigis."

"Olin Tallinnas, käisin Tartu maanteel ühes poes, tankid sõitsid, tänavad olid suurte kivide ja rekka-autodega blokeeritud. Päris kõhe tunne oli, mõtlesin, et mis toimub. Õhtul kuulutati Eesti iseseisvaks riigiks, kuidagi mitterõõmsalt tuli see vabariik."

"Oli väga ülev tunne, mida on sõnades raske kirjeldada. Mitmete tuhandete inimeste keskel Vabaduse väljakul."

"Sõitsin koos emaga autos, kui tankid mööda sõitsid. Hirm oli suur, mõtlesin, et nüüd algab sõda. Olin 11aastane."

"Olin teletorni juures ja valmis kõige hullemaks."

Eesti saatuse otsustaja meenutus

ARNOLD RÜÜTEL: "Kell 5.20 helistas mulle härra Almann (Arno Almann töötas tollal Ülemnõukogu esimehe kantseleis riiginõunikuna – toim) ja teatas, et Moskvas on toime pandud riigipööre. Tuli kiiresti otsustada, mida teha. Helistasin peaministrile, härra Savisaarele, kes paraku oli sõitnud Rootsi. Seejärel helistasin välisministrile, härra Merile, kes oli aga samuti Eestist lahkunud. Siis helistasin härra Nugisele, kellega otsustasime kohe kokku kutsuda Kaitsenõukogu koosoleku, kus peaministrit asendas majandusminister Leimann. Kella 9ks sai valmis dokument, mis kutsus rahvast üles rahule ja kodanikuallumatusele. Väljendati juhtkonna otsustavust jätkata tegevust iseseisvuse saavutamiseks."

ALLIKAS: "KAKS OTSUSTAVAT PÄEVA TOOMPEAL"

Samal teemal

19.07.2011
20 aastat hiljem: millist Eestit tahtsid?